Soomlaste toetus NATO-ga liitumisele on kasvanud 62 protsendini

Foto: Ken Mürk/ERR

Soomlaste toetus riigi astumisele kaitseorganisatsiooni NATO liikmeks on järsult kasvanud, ulatudes juba 62 protsendini. NATO populaarsuse niivõrd järsu tõusu on Venemaa agressioon Ukrainas, mis poliitikavaatlejate ja poliitikute hinnangul on muutnud soomlaste hoiakuid põhjalikult ja lõplikult.

Helsingi keskraudteejaamal lehvib Ukraina lipp ja jaamahoone kuulsate skulptuuride käsivartele on joonistatud Ukraina territoriaalkaitse kollane käeside. Soomlased ei ole Ukrainat unustanud, vaid toetavad ebaõiglasesse sõtta kistud riiki sõna ja teoga.

Hiljuti toimusid Helsingis suured meeleavaldused Ukraina ja ukrainlaste toetuseks, aga igal argipäeval kogunevad siia riigijuhi ja marssali Mannerheimi ratsamonumendi juurde inimesed Ukraina toetuseks meelt avaldama.

Venemaa sõda Ukraina vastu on pannud aga soomlased küsima, kuidas käib muutunud oludes nende enda käsi. Vastus sellele küsimusele avaldub plahvatuslikus toetuse kasvus NATO-le.

"Nüüd, viimase kuu jooksul on toimunud kiire muutus, see on väga erandlik, väga erakordne ja soomlaste puhul ülimalt haruldane. Soomlased enamasti ei muuda meelt nõnda kiiresti. See näitab, kui suur jahmatus Ukraina sõda soomlastele on olnud," rääkis Helsingin Sanomate arvamustoimetuse juhataja Saska Saarikoski.

Eriti ilmekalt väljendab soomlaste jahmatust tõik, et ka seni NATO-vastased vasakerakondade valijad on viimaste arvamusküsitluste kohaselt Soome liikmelisust kaitseorganisatsioonis pooldama hakanud. Saarikoski hinnangul tõi agressioon Ukrainas Venemaad idealiseerima kaldunud Soome vasakpoolsed kiiresti reaalsusesse tagasi.

"Venemaa on paremäärmuslik riik, pea fašistlik riik, ehk on sellised ajaloolised, kummalised põhjused, milles pole enam midagi mõistlikku ja ehk on vasakparteide toetajad sellest nüüd isegi aru saanud, et Putini süsteemis pole mingit idealismi, vähemalt mitte vasakpoolset idealismi," ütles Saarikoski.

Saarikoskile vaidleb vastu Soome Vasakliidu eduskunnafraktsiooni juht Jussi Saramo. "Me oleme olnud kriitilised Putini Venemaa suhtes. Kogu aeg. Nagu juba ennist ütlesin, avaldasin isegi meelt Tšetšeeni sõja ajal, Politkovskaja mõrva puhul. Soome vasakpoolsed on pidanud tähtsaks, et ei oleks topeltstandardeid, vaid et Venemaasse suhtutaks samamoodi, nagu mistahes muusse maasse," ütles ta.

Saramo sõnul ei ole Vasakliit ja selle toetajad praegu põhimõtteliselt NATO vastu, kuid leiavad, et NATO-sse astumise arutelu on alles alguses ning kõigepealt peaks vaagima, kas Soome senine eneseküllane ja neutraalne välis- ja julgeolekupoliitika ikka on oma aja ära elanud.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: