"Arvestades, et väljasaatmised on keskendunud diplomaatilise kattega luureohvitseridele, siis loomulikult selle organisatsiooni, mida nad esindavad, võimekus selles riigis kahaneb," ütles Soome välisluure endine töötaja Vladimir Panschin lehele.

Panschin kirjutas poolteist aastat tagasi Soome kaitsekolledži ülevaates, et Venemaa saatkonnas Helsingis töötab diplomaadi kattevarjus umbes 20 Vene luurajat. Sellise järelduseni jõudis ta lähtudes äsja Rootsis avaldatud hinnangust, et umbes kolmandik sealse Vene saatkonna töötajatest on luurajad. 

Soome pole veel Vene diplomaate välja saatnud

Vaatamata sellele, et juba ligi paarkümmend Euroopa riiki on teatanud kümnete Vene diplomaatide riigist välja saatmisest, viidates sageli julgeolekukaalutlustele, ei ole Soome seni sellist käiku teinud.

Peaminister Sanna Marin ütles siiski teisipäeval, et ka Soomes kaalutakse seda sammu.

Mitmete meediaväljaannete andmeil valmistuvad Soome riigiasutused väljasaatmisteks, kuid välisministeerium ei soovinud teemat siiski HS-sile täpsemalt kommenteerida.

Panschini märkis siiski, et kui ka väljasaatmised nõrgestavad Vene luurevõimekust, siis ei ole võimalik seda täiesti elimineerida. Luuramine jätkuks ühel või teisel viisil ning kui riigis ei ole enam diplomaatilise kaitse all töötavaid luurajaid, suurendatakse varjatult tegutsevate agentide arvu.

Oma analüüsis märkis Panschin, et sellisel juhul asendab Venemaa need kas läbireisivate luurajate või salajaste luureresidentuuridega.

Panschini sõnul on Vene luure peamine huvi Soomes käiv diskussioon NATO-ga liitumise teemal, mida Venemaa soovib oma huvides mõjutada.