Sõja 27. päev: Venemaa on ründevõime kaotanud, Mariupolis jätkusid lahingud

{{1647919260000 | amCalendar}}
Põlevad ja hävinud hooned Mariupolis.
Põlevad ja hävinud hooned Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/AP PHOTO/Maxar Technologies

Ukraina armee teatel on Vene väed rünnakupotentsiaali kaotanud, eri allikate hinnangul kasutab Venemaa nüüd madala kvaliteediga reserve. Kiiev teatas, et pole läbirääkimistel valmis Ukraina territoriaalse terviklikkuse osas ühtegi kompromissi tegema ning sõja lõpetamist pole võimalik läbi rääkida ilma kahe riigi presidendi kohtumiseta.

Mis on oluline 23. märtsil kell 04.45:

- Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed asunud täielikult hävitama Ukraina kriitilist taristut;

- USA mõttekoja ISW hinnangul on Venemaa prioriteet on üha enam Ukraina linnade kaugpommitamine, kuna senised maismaapealetungid on ebaõnnestunud;

- Pentagon: Mariupolis käivad ägedad lahingud, linna pommitatakse Aasovi merelt;

- Zelenski: Mariupolist pole alles midagi peale varemete;

- Ägedad lahingud jätkuvad ka Sumõ oblastis Trostjanetsis;

- Briti luure hinnangul pole Venemaa suutnud okupeeritud linnades elanikke oma mõjule allutada ning püüab seetõttu sealseid meeleavaldusi üha vägivaldsemalt maha suruda;

- Ukraina: Vene armeel on kütust ja moona kolmeks päevaks;

- Kreml ei välista, et Venemaa võib "eksistentsiaalse ohu" korral tuumarelva kasutada;

- Prantsusmaa sõnul märke relvarahust veel pole;

- ÜRO: kodudest on põgenenud kümme miljonit Ukraina elanikku;

- Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkasid Vene väed esmaspäeval linnade pommitamist, kuid pole edasi liikunud;

- Venemaa sõjaline rünnak Ukraina sadamalinnale Odessale mere poolt on vähetõenäoline, kuna Vene relvajõududel puudub selleks piisav võimekus, ütles Briti mõttekoja RUSI ekspert BBC-le;

- USA mõttekoja ISW andmeil on Vene väed Mariupolis saavutanud aeglaselt, kuid kindlalt edu ning linn võib ISW hinnangul juba paari nädala jooksul langeda;

- ÜRO andmeil on sõjas hukkunud vähemalt 925 tsiviilelanikku;

- Ukraina relvajõud teatasid teisipäeval, et Venemaal Tšeljabinskis asuv tankitehas, mis valmistab ja remondib tanke, pidi oma töö katkestama, kuna seal ei jätku välismaalt toodavaid varuosi;

- Ukraina ja Venemaa läbirääkijad ei ole teinud piisavalt edusamme kahe riigi presidendi kohtumise korraldamiseks, ütles Kremli pressiesindaja esmaspäeval;

- Ukraina presidendi nõunik rääkis esmaspäeval BBC-le, et Venemaa ei võta rahukõnelusi tõsiselt ning neid peetakse ainult lääne eksitamiseks.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina kindralstaap: Vene väed on asunud Ukraina kriitilist taristut hävitama

Ukraina relvajõudude peastaap ütles kolmapäeva öösel postitatud möödunud päeva arengute kokkuvõttes, et kuna Vene väed on olnud sõjas edutud, siis on nad asunud kriitilist taristut täielikult hävitama.

"Ta jätkab suurtükkidega pommitamist ja raketirünnakuid elurajoonide, ajalooliste paikade, koolide, haiglate ja tsiviiltööstuse vastu. Linnades ja külades, mis seisavad rahumeelselt vastu okupatsioonivägedele, nad rüüstavad ja kasutavad tsiviilisikute vastu vägivalda," kirjutab peastaap.

Ukraina relvajõud selgitavad, et jätkavad koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Vene vägede liikumise takistamist. "Nii püüdis vaenlane Donetski ja Luhanski suunal edasi tungida ja kanda kinnitada, kuid see ei õnnestunud."

Ukraina sõnul jätkab Valgevene juhtkond Vene vägede igakülgset toetamist lennuväljade, transpordivõrkude ning ka teatud tervishoiuasutustega. Ukraina relvajõudude sõnul on Valgevene Ukraina rahva vastaste kuritegude kaasosaline.

Samas keelduvad suur osa Valgevene sõjaväelastest ja mõned komandörid Ukraina sõjas osalemast, lisas Ukraina relvajõudude peastaap.

Ukraina relvajõudude teatel lõid riigi kaitsjad tagasi seitse Vene vägede rünnakut, hävitasid seitse tanki, kaks jalaväe lahingumasinat, kuus suurtükiväesüsteemi ja mitu sõidukit ning hõivasid kolm jalaväe lahingumasinat. Ukraina õhutõrjeüksused lasid alla mitu Vene lennukit ja drooni. Ukraina andmeil hukkus teisipäeval umbes 100 Vene võitlejat, kuid see arv on täpsustamisel.

Üleval: plahvatused Mariupoli tööstuspiirkonnas; all paremal: arst Anatoli Pavlov pildistab Mõkolajivis tabamuse saanud psühhiaatriahaiglat; paremal: lahingus purustatud Vene raketiheitja 21. märtsil Harkivi lähedal Ukraina vägede poolt tagasi võetud alal Autor/allikas: SCANPIX /EPA/PAP/Reuters

USA mõttekoda: Venemaa prioriteet on üha enam linnade kaugpommitamine

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel ei teinud Vene väed teisipäeval suuri edusamme ning Ukraina väed korraldasid vasturünnakuid Kiievist loodes ja Mõkolajivi ümbruses.

Pärast maismaapealetungide ebaõnnestumist on Vene väed seadnud Kiievi ja teiste suuremate linnade ümber üha enam prioriteediks kaugpommitamist. ISW leiab, et see ei sunni ilmselt suuremaid linnu alla andma.

Vene väed ei korraldanud teisipäeva jooksul ühtki pealetungioperatsiooni Kirde-Ukrainas Tšernihivi, Sumõ ega Harkivi linna suunas.

Samas jätkasid Vene väed aeglaseid, kuid kindlaid edusamme Mariupoli piiramisrõnga kokkutõmbamiseks.

Ukraina väed tõrjusid teisipäeval Donetski ja Luhanski oblatis mitu Venemaa rünnakut.

ISW hinnangul liiguvad Vene väed tõenäoliselt Ukraina linnade pikaaegse pommitamise faasi, kuna esialgne kampaania Kiievi ja teiste suuremate linnate piiramiseks ja vallutamiseks on ebaõnnestunud.

Mõttekoja hinnangul võis Venemaal ebaõnnestuda Ukrainasse sissetungiks ülemjuhataja määramine ja selle tõttu hakkasid Venemaa edasiliikuvad teljed konkureerima piiratud varude pärast ega suutnud oma operatsioone ühtlustada.

Arengud Ukrainas 22. märtsi õhtu seisuga. Autor/allikas: Institute for the Study of War

Briti luure: Venemaa suurendab tsiviilelanike rõhumist

Suurbritannia kaitseministeeriumi värskeima luurehinnangu järgi jätkuvad Vene okupatsiooni all olevates Ukraina linnades tsiviilelanike protestid, vahendas BBC.

"Venemaa jõupingutused elanikkonda allutada, manipuleerides meediaga, levitades propagandat ja pannes ametisse Kremli-meelseid liidreid, on seni nurjunud," öeldakse luureraportis.

Luure lisab, et Venemaa "vastab sellele ebaõnnestumisele tõenäoliselt üha vägivaldsemate meetmete ja sunnivahenditega", et Ukraina rahvast maha suruda.

Zelenski: Mariupolist pole alles midagi peale varemete

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval videopöördumises Itaalia parlamendi poole, et Mariupolist ei ole jäänud midagi alles.

"Seal ei ole midagi alles. Ainult varemed," ütles ta.

Mariupol on olnud mitu nädalat Vene vägede pommitamise all, vahendas BBC. Ukraina ametnike sõnul on sinna veel lõksu jäänud inimestel otsas toit, ravimid, samuti pole elektrit ega kraanivett.

Samal ajal, kui Zelenski pidas kõnet, teatas Mariupoli volikogu, et Vene väed heitsid linnale kaks suurt pommi. Ta ei täpsustanud kahjustuste ulatust.

"See on taas selge, et okupeerijad ei ole huvitatud Mariupoli linnast. Nad tahavad teha selle maatasa ning muuta selle surnud maa tuhaks," seisis volikogu teates.

Venemaa eitab tsiviilelanike ründamist.

Kolmapäeva öösel Facebooki postitatud pöördumises ütles Zelenski, et Mariupolisse on jäänud umbes 100 000 inimest. "Tänase seisuga on linnas umbes 100 000 inimest. Ebainimlikes tingimustes. Täielikus blokaadis. Pole toitu, pole vett, pole ravimeid. Pideva pommitamise all."

Pentagon: Mariupolis käivad ägedad lahingud, linna pommitatakse Aasovi merelt

USA kõrge kaitseametnik ütles teisipäeval, et Mariupolis ja selle ümbruses käivad ägedad lahingud. Sadamalinn kannatab nüüd ka Venemaa mereväe rünnakute all. 

Ametniku sõnul peavad venelased Mõkolajivi alt Ukraina vasturünnakute tõttu taganema. Samuti korraldas Ukraina vasturünnaku Harkivi lähedal Izjumi linna juures, vahendas The Guardian.

"On märke, et ukrainlased on nüüd võimelised ja valmis territooriumi tagasi vallutama," ütles ametnik. 

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby sõnul on näha, et Ukraina jõud on hakanud rohkem rünnakupositsioonidele minema. Ta lisas, et Hersoni lähedal on ukrainlased üritanud territooriumi tagasi saada.

"Nad on kaitsnud väga targalt, väga väledalt, väga loovalt kohtades, mis on nende hinnangul õiged, ja me oleme nüüd näinud, et eriti Hersoni lähistel on nad püüdnud territooriumi tagasi saada," ütles ta.

Pentagoni hinnangul kimbutavad Venemaa armeed endiselt moraaliprobleemid. Puudus on toidust ja kütusest. Samuti räsib sõdurite moraali külm ilm.

Sumõ oblasti juht: Trostjanetsis käivad lahingud

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul jätkuvad Trostjanetsi linnas ägedad lahingud.

"See on praegu Sumõ piirkonnas tulipunkt. Käivad tänavalahingud ja suurtükituli. Kahjuks on Trostjanets endiselt linn ja kogukond, mis kannatab kõige rohkem Vene terroristide käes: tsiviilisikuid tapetakse. Trostjanetsi linnas pole turvaline lihtsalt tänaval olla. Paraku nad (Vene sissetungijad) tulistavad inimesi, nad tulistasid naist, kes jalgrattaga linnas ringi liikus," rääkis Živitski kolmapäevaöises videosõnumis.

Živitski sõnul ei anna Vene väed võimalust ka hukkunuid matta ja seetõttu on tekkinud suur probleem surnukehade hoidmisega surnukuuris.

Samuti ei saa tuletõrjujad jätkuva sõjategevuse tõttu Trostjanetsi linnas tulekahju kustutada.

Siiski on Živitski sõnul jõudnud mõnele poole humanitaarabi.

Zelenski: Vene väed pidasid kinni humanitaarkonvoi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul pidasid Vene väed Donetski oblastis Manguši alevi lähistel kinni humanitaarkonvoi.

"Riigi hädaabiteenistuse töötajad ja bussijuhid on võetud vangi. Me teeme kõik, et oma inimesed vabaks päästa ja humanitaarabi liikumine taastada," ütles Zelenski Telegrami kanalil olevas postituses.

"Vaatamata kõigile raskustele oleme Mariupolist päästnud 7026 inimest. Homme me jätkame seda tähtsat tööd. Meie esindajad püüavad korraldada humanitaarkoridore Kiievi, Harkivi, Zaporižžja ja Luhanski oblastis," lisas ta.

Ukrainas on kodudest põgenenud kümme miljonit inimest

ÜRO põgenikevoliniku büroo teatel on Ukrainas pidanud kodudest lahkuma kümme miljonit inimest.

21. märtsi seisuga on hinnanguliselt 3,5 miljonit inimest lahkunud naaberriikidesse ning 6,5 miljonit on ümberpaigutunud Ukraina piires.

ÜRO andmeil on enim põgenikke - 2 113 554 - saabunud Poola. 543 308 põgenikku on jõudnud Rumeeniasse, 367 913 Moldovasse, 317 863 Ungarisse.

Üle 250 000 põgeniku on läinud Slovakkiasse, aga ka Venemaale.

Luhanski kuberner: Vene lennuk pommitas Rosnefti naftatöötlemise tehast

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles, et Vene sõjaväelennuk pommitas Lõsõtšanskis asuvat Vene naftafirmale Rosneft kuuluvat nafta rafineerimise tehast, kirjutab The Kyiv Independent.

Haidai sõnul kustutavad tuletõrjujad põlengut.

Peskov ei välistanud, et Venemaa võib "eksistentsiaalse ohu" korral tuumarelva kasutada

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ei välistanud intervjuus CNN-ile, et Venemaa võib tuumarelva kasutada. Intervjueerija Christiane Amanpour küsis Peskovilt, millistel tingimustel Putin võib võtta Vene tuumavõimekuse kasutusele.

"Kui on eksistentsiaalne oht meie riigile, siis võib," ütles Peskov.

Samuti uuris CNN Peskovilt, mida Putin on siiani Ukrainas saavutanud, ütles Peskov, et veel mitte midagi. Peskov ütles, et sõjaline erioperatsioon, nagu Kreml nimetab invasiooni Ukrainasse, käib rangelt kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud plaanide ja eesmärkidega.

Prantsusmaa sõnul pole märke Ukraina ja Venemaa relvarahust

Prantsusmaa presidendipalee teatel ei ole silmapiiril näha Ukraina ja Venemaa relvarahu kokkulepet. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõneles teisipäeval eraldi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Praegu ei ole kokkulepet, kuid president (Macron) on veendunud, et jõupingutusi selleks tuleb jätkata. Peale relvarahu ja heas usus peetud läbirääkimiste Venemaa ja Ukraina vahel muud võimalust pole," lisas palee.

Macron on olnud alates 24. veebruarist, mil Venemaa Ukrainasse tungis, ühenduses nii Putini kui ka Zelenskiga. CNN-i arvutuste järgi on koos teisipäevase telefonikõnega Macron vestelnud Putiniga kaheksa ning Zelenskiga 17 korda.

Mariupolist evakueeriti teisipäeval üle 1200 inimese

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul evakueeriti teisipäeval Mariupolist üle 1200 inimese.

Tema sõnul viisid 15 bussi inimesed Mariupolist Zaporižžjasse.

Ukraina: Venemaa väed pommitasid Luhanski oblastis asuvat lastehaiglat

Luhanski oblastis asuva lastehaigla katus süttis põlema pärast seda, kui Vene väed seda pommitasid, teatas teisipäeval Ukraina hädaabiteenistus. 

Haiglast evakueeriti seitse last ja 15 täiskasvanut, vahendas The Guardian. 

Ukraina õhutõrje lasi Kiievi kohal alla ballistilise raketi

Teisipäeva päeval oli Kiievis kuulda mitut valju plahvatust. Kohaviibivate ajakirjanike sõnul olid need nii tugevad, et olid lausa füüsiliselt tunda ja panid tööle autoalarmid.

Ukraina siseministri nõunik ütles hiljem, et õhutõrje tulistas linna kohal alla Vene ballistilise raketi Totška-U ja selle tükid langesid linnast läbi voolavasse Dnepri jõkke.

Uudisteagentuuri AFP teatel tabas teisipäeval Kiievis teadusinstituuti droonirünnak. Hukkus vähemalt üks inimene. 

Venemaa kaitseministeeriumi luureametniku väitel sai rünnaku tõttu surma kolm inimest, vahendas The Guardian. 

Linnas on viimase ööpäeva jooksul olnud pidevalt kuulda kaugemal käiva suurtükitule kõma. Linnas kehtib kuni kolmapäeva hommikuni komandanditund.

Valge Maja teatel pole Hiina Venemaale relvi tarninud

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles teisipäeval, et pärast seda kui Joe Biden suhtles reedel Xi Jinpingiga, pole USA näinud, et Hiina oleks Venemaale sõjavarustust pakkunud. 

"Ma ei oska ennustusi teha. Võin öelda, et me pole pärast presidendi vestlust Xiga näinud, et Hiina tarniks Venemaale sõjavarustust. Loomulikult jälgime seda tähelepanelikult," ütles Sullivan. 

Ukraina: Vene armeel on kütust ja moona kolmeks päevaks

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel on Vene armeel Ukrainas lahingumoona, kütust ja toitu veel mitte enam kui kolmeks päevaks.

Vene vägede logistikaraskused pole võimaldanud võitlevate üksuste korralikku varustamist, teatas peastaap teisipäeval. Kütust on veetud lahinguüksustele paakveokitega, mis on kergelt haavatavad, plaanitud torujuhtmeid pole suudetud rajada.

Peastaap märkis ka, et Ohtõrka linnas Sumõ lähedal, kus on sõja algusest käinud ägedad lahingud, keeldus 300 Vene armee sõjaväelast lahingusse minemast ja lahkus piirkonnast koos 70 ühiku tehnikaga.

Üks Suurbritannia ametnik ütles teisipäeval, et Ukraina sõjaväe hinnang Vene armee varustuse probleemide kohta peab paika, vahendas The Guardian.

"Neil on tõelised tarneahela probleemid. Kui nad nüüd relvad kohale saadaksid, oleks neil raskusi need lahinguväljale saata. Nad on selles väga halvad," ütles ametnik. 

Briti ametnik oli ka skeptiline selle suhtes, et Valgevene väed liiguvad Ukrainasse. "Lukašenko peamine eesmärk on püsida võimul. Nii, et ma arvan et ta proovib vägede saatmist Ukrainasse vältida," ütles ametnik. 

Lahingus purustatud Vene raketiheitja 21. märtsil Harkivi lähedal Ukraina vägede poolt tagasi võetud alal. Autor/allikas: SCANPIX / EPA /PAP

Briti ekspert: Odessa ründamine merelt on vähetõenäoline

Venemaa sõjaline rünnak Ukraina sadamalinnale Odessale mere poolt on vähetõenäoline, kuna Vene relvajõududel puudub selleks piisav võimekus, ütles Briti mõttekoja RUSI ekspert BBC-le.

Odessa ründamine merelt peaks käima koos samaaegse pealetungiga maa poolt, aga kuna Vene väed ei ole suutnud alistada Odessa ees asuvat Mõkolaijivit, pole ka rünnak mere poolt praegu eriti tõenäoline, ütles Sidharth Kaushal Briti ringhäälingule.

Tema hinnangul võib Venemaa kasutada oma mereväeüksusi Odessa juures pettemanöövriks, et tõmmata Ukraina vägesid eemale muudest lahingutest nagu näiteks Mõkolaijvist.

Küsimusele, kas Venemaa võiks Ukrainas kasutada keemiarelva, vastas Kaushal, et ei näe selleks praegu vajadust, kuna Venemaal on veel piisavalt tavarelvastust, millega Ukraina ühiskonnale haiget teha.

Sõjaekspert: Venemaa praegused sõjalised eesmärgid on ebaselged

"Peaaegu kuu aega pärast Ukrainasse tungimist pole selge, millised on Venemaa praegused sõjalised eesmärgid," ütles Londonis asuva Kings College'i sõjauuringute teadur Ruth Deyermond.

"Venemaa pole saavutanud praegu oma esialgseid eesmärke. Venemaa proovib luua Krimmi ja Lõuna-Ukraina vahel maaühendust, sinna on seadnud nad oma fookuse," ütles Deyermond. 

Deyermondi sõnul hindavad Suurbritannia kaitseministeerium ja analüütikud, et Venemaa peab veel ründama Kiievit ja kukutama praeguse Ukraina valitsuse. "Praegu on väga raske näha, et see toimiks," ütles Deyermond. 

"Iga päev, mil Venemaa ei suuda oma eesmärke täita, on võit Ukrainale. See vähendab Venemaa vägede hulka, survestab Venemaa majandust, Venemaa kaotab sõjavarustust ja loomulikult on see Moskva jaoks rahvusvaheliselt alandav," ütles Deyermond. 

London: Suurbritannia on saatnud Ukrainale neli tuhat tankitõrjerelva

Suurbritannia kaitseministeerium teatas teisipäeval, et London on Ukraina vägesid varustanud enam kui nelja tuhande tankitõrjerelvaga. 

Ministeerium teatas, et saadetud tankitõrjerelvad olid NLAW-d. See on järgmise põlvkonna kerge tankitõrjerelv, vahendas BBC. 

Londoni teatel on Suurbritannial piisavalt relvasüsteeme, et kaitsta nii riigi julgeolekut kui ka täita oma kohustusi NATO ees. 

Ukraina: Hersonis on 300 000 inimesel toit otsas

Ukraina välisministeerium teatas teisipäeval, et umbes 300 000 inimesel on okupeeritud Hersoni linnas toit ja meditsiinitarbed otsas. 

Herson oli esimene suur linn, mille pealetungivad Venemaa väed vallutasid. Venemaa väed suruvad nüüd linnas karmilt maha Moskva-vastaseid meeleavaldusi. 

USA mõttekoda: Venemaa võtab kasutusele madala kvaliteediga reserve

USA mõttekoja Institute for the Study of War andmeil on Vene vägede rünnakud Ukrainas jätkuvalt suures osas seiskunud ja neid vaevavad logistilised probleemid.

Instituut märkis oma igapäevases kokkuvõttes, et Vene väed jätkasid esmaspäeval Kiievi pommitamist, aga ei korraldanud ühtki pealetungioperatsiooni ning selle asemel tugevdasid oma kaitsepositsioone.

Pealetungioperatsioone ei olnud viimase ööpäeva jooksul ka Ukraina kirdeosas Tšernihivi, Sumõ ja Harkivi linnale. Vene väed pole suutnud seal oma logistikaprobleeme lahendada.

Luhanski ja Donetski oblastis korraldasid Vene väed mitu edutut rünnakut, kuid ei alustanud ühtki pealetungioperatsiooni Hersoni ümbruses.

Mariupolis on aga Vene väed instituudi andmetel aeglaselt, kuid kindlalt edasi liikunud ja on pommitanud tsiviiltaristut. Instituut usub, et Mariupoli linn langeb lähema paari nädala jooksul.

Lisaks teatas instituut, et Venemaa on olnud sunnitud võtma kasutusele madala kvaliteediga reserve, nende seas madala valmisolekuga üksuseid Venemaa Kaug-Idast selleks, et korvata lahinguüksuste kaotusi rindel.

Ukraina olukorra kaart 21. märtsi päeva seisuga. Autor/allikas: The Institute for the Study of War

Ukraina: Vene tankitehas lõpetas varuosade puuduse tõttu töö

Ukraina relvajõud teatasid teisipäeval, et Venemaal Tšeljabinskis asuv tankitehas, mis valmistab ja remondib tanke, pidi oma töö katkestama, kuna seal ei jätku välismaalt toodavaid varuosi.

Ukraina vägede peastaabi väitel pani Uralvagonzavod oma tootmise välismaiste komponentide puuduse tõttu pausile.

Uralvagonzavod on maailma suurim tankitehas. BBC tunnistas, et ei saa Ukraina väidete tõepärasust kontrollida.

Ukraina relvajõud: Vene väed jätkavad linnade pommitamist, on mitmel pool takerdunud

Vene väed hoiavad maismaakoridori okupeeritud Krimmiga ja blokeerivad juurdepääsu Aasovi merele, ütleb Ukraina relvajõudude peastaap oma teisipäevaöises ülevaates möödunud päeva kohta.

Ukraina armee teatel on Vene väed rünnakupotentsiaali kaotanud ja jätkavad reservide koondamist ning nende viimist Venemaa sügavustest Ukraina piiridele.

"Seoses suurte pöördumatute isikkoosseisu (sh juhtkonna) kaotustega Vene Föderatsiooni relvajõududes on peatatud ohvitseride, lipnike ja seersantide kavandatud vabastamine ajateenistusest," kirjutab Ukraina peastaap.

"Vene Föderatsiooni sõjalis-poliitiline juhtkond viib läbi agressiivset propagandategevust, mis on suunatud Valgevene vabariigi relvajõudude kaitseväelastele seoses vajadusega sõjaliseks sissetungiks Ukraina territooriumile," lisab Ukraina sõjavägi.

Peastaap kirjeldas ka Vene vägede tegevust Ukraina eri piirkondades.

Polesjes püüdsid Vene väed päeva jooksul mitmel pool intensiivistada pealetungioperatsioone, kuid kandsid kaotusi ja see ei õnnestunud. Vene jõud jätkavad seal õhuluuret, et leida viise oma positsioonide parandamiseks.

Põhja suunal aktiivset pealetungioperatsiooni ei toimunud, vaid Vene väed jätkavad ründevõime taastamist, tuues Ukraina territooriumile täiendavaid üksusi.

Vene väed jätkavad Tšernihivi ja teiste asulate pommitamist, samuti proovivad rünnata Kiievist idas Brovarõt, kuid kannavad kaotusi ega suuda edasi liikuda. Vene väed jätkavad varude täiendamist ja luuramist.

Slobožanski suunas ei ole samuti aktiivseid rünnakuid käimas. Samas jätkavad Vene väed Sumõ linna osalist blokeerimist ning pommitavad Harkivi linna. Oma sealse üksuse logistika parandamiseks proovivad Vene väed ümber ehitada raudteelõiku Venemaalt Valuikist Ukrainasse Kupjanskini.

Donetski ja Luhanski suunal üritasid Vene väed jätkuvalt edasi liikuda ja kanda kinnitada, kuid see ei õnnestunud.

Peastaabi sõnul lõid Ukraina kaitsjad esmaspäeval tagasi 13 Vene vägede rünnakut, hävitasid 14 tanki, kaheksa jalaväe lahingumasinat, kaks soomustatud vedukmasinat (MT-LB), kolm suurtükisüsteemi ja neli sõidukit. Õhutõrjeüksused tabasid kaht vaenlase õhusihtmärki. Vene vägede isikkoosseisu kaotused ulatusid umbes 300 inimeseni, täpsemad kahjud on selgitamisel. Mariupoli kaitsjad hävitasid patrullkaatri "Raptor" ja elektroonilise sõjapidamise kompleksi "Leer-3".

Mõkolajivi suunas olid Vene väed Ukraina vasturünnaku tõttu sunnitud taanduma.

Lisaks kinnitas peastaap edukat vasturünnakut Kiievist loodes Zõtomõri suunal, märkides, et esmaspäeval heisati Makarivi linna kohale Ukraina lipp.

Vene lennukid jätkasid infrastruktuuri pommitamist Kiievis, Tšernihivis, Harkivis ja Donetski oblastis.

Ukraina peastaap eeldab, et Vene väed jätkavad raketi- ja pommirünnakuid ning Ukraina kriitilise infrastruktuuri pommitamist.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 15 300;

- tanke 509;

- jalaväe lahingumasinad 1556;

- lennukid 99;

- kopterid 123;

- suurtükisüsteemid – 252;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 80;

- õhutõrjesüsteemid – 45;

- autod ja muud sõidukid – umbes 1000;

- kütuseveokid – 70;

- operatiiv-taktikalised droonid - 35;

- laevad / paadid - 3

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.

Ukraina relvajõud avaldasid teisipäeval ülevõtte hävitatud Vene uuest õhutõrjekompleksist Pantsir S-1. Autor/allikas: Ukraina relvajõud

Maxar avaldas uued satelliidipildid sõjast

Maxar Technologies avaldas esmaspäeval üles võetud satelliidipildid, millel on näha muu hulgas Vene vägede rünnakute tagajärgi Irpinis, aga ka sealse jõe üleujutust. 

Põlevad majad Irpinis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Samuti on näha Vene suurtükivägede positsioone Vene vägede kontrolli all oleva Antonovi õhuväebaasi juures, mis asub Kiievist loodes.

Vene suurtükivägede positsioonid Antonovi õhuväebaasi lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Satelliidipildid näitavad ka Vene vägesid Mariupolis.

19. märtsil tehtud pilt Vene suurtükkidest Mariupolist kirdes Talakivkast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Vene sõjaväemasinad ja purunenud hooned Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Põlevad hooned Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Zelenski: rahulepe tuleks panna referendumile

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul tuleks Venemaaga sõlmitav kompromiss panna referendumile.

Zelenski ütles mitmele Euroopa väljaandele antud intervjuus, et julgeolekutagatiste küsimuses tuleb rääkida muudatustest põhiseaduses.

"Ja kui me sellest räägime, ei otsusta seda mitte ainult president, vaid ka raada ja Ukraina rahvas," ütles Zelenski. Rahvahääletusele võidakse panna tema sõnul ka okupeeritud Krimmi ning Donetski, Luhanski alade staatus.

Zelenski sõnul ei allu Ukraina Venemaa ultimaatumitele ja linnad, nagu Kiiev, Mariupol või Harkiv ei lepi Vene okupatsiooniga, vahendas Reuters.

"Meil on ultimaatum punktidega, mis ütlevad "alluge neile ja siis lõpetame sõja". Ukraina ei saa seda ultimaatumit vastu võtta," ütles Zelenski Ukraina meediale.

Presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on Ukraina vastupidavus sundinud Venemaad olukorra reaalsust adekvaatselt hindama, mis on Ukrainat aidanud läbirääkimistel dialoogi loomises, vahendas BBC.

Podoljak märkis, et igasugune otsus rahuleppe osas peab sündima Zelenski ja Putini vahel ning nende omavahelist kohtumist pole kokku lepitud.

Podoljak ei avaldanud läbirääkimiste osas detaile, kuid rõhutas, et Kiiev ei ole valmis Ukraina territoriaalse terviklikkuse ega suveräänsuse osas ühtegi kompromissi tegema.

Zelenski ütles esmaspäeval, et sõja lõpetamist pole võimalik läbi rääkida ilma Putiniga kohtumata.

USA: Vene väed panevad toime sõjakuritegusid

"Me näeme selgeid tõendeid, et Vene väed panevad toime sõjakurjategusid ja me aitame nende kohta tõendeid koguda," ütles Pentagoni kõneisik John Kirby.

"Kuid käimas on uurimisprotseduurid ja me laseme neil toimuda. Me panustame uurimisse. Mis sellest aga edasi saab, pole Pentagoni juhtkonna otsus," ütles Kirby.

Valge Maja hoiatas USA ettevõtteid ka küberrünnakute eest ning kutsus ettevõtteid üles oma infrastruktuuri kaitsma, kuna küberründed USA suunal on kasvanud.

Valge Maja küberturvalisuse nõuniku Anne Neubergeri sõnul on kasvanud ettevalmistavad küberrünnakud USA ettevõtete vastu, kuid pole kindel, kas need võivad ka kaugemale minna.

Satelliidipildid: Venemaa ründab Ukrainat 40 lennuväljalt

Venemaa ründab Ukrainat, kasutades 40 lennuvälja Lääne-Venemaal, Valgevenes ja annekteeritud Krimmis, teatas satelliidipilte analüüsinud Raadio Vaba Euroopa.

Analüüsis seisab, et õhulöökide läbiviimiseks Ukraina vastu kasutab Vene armee praktiliselt kõiki sobivaid lennuvälju Valgevenes, Venemaal ja okupeeritud Krimmis. Sealt pommitavad Vene lennukid sõjalisi ja tsiviilobjekte, tulistavad rakette Ukraina pihta ja kasutavad helikoptereid.

Kokku on Ukraina piiride lähedal taktikaliste sõjalennukitega lennuvälju umbes 40. Venemaa arsenali peaksid Raadio Vaba Euroopa andmeil kuuluma ka Venemaa strateegilised lennukid, mis võivad baseeruda sihtmärgist enam kui 5000 kilomeetri kaugusel.

USA saadab Ukrainasse nõukogudeaegseid õhutõrjesüsteeme

USA saadab Ukrainasse Nõukogude Liidu toodetud õhutõrjesüsteeme, kirjutab The Wall Street Journal.

USA ametiisiku sõnul kuuluvad nende hulka aastakümnete vanused SA-8 raketisüsteemid, mille USA omandas aastaid tagasi salaja Venemaa sõjatehnika uurimiseks.

Moskva on süsteeme müünud mitmetele riikidele üle maailma ning õhutõrjesüsteem on Ukraina sõjaväele Nõukogude Liidust tuttav.

Pentagon keeldus USA otsust kommenteerimast. Riik on aastakümnete jooksul omandanud oma vägede treenimiseks väikese koguse nõukogudeaegseid relvi.

SA-8 ehk 9K33 Osa on liikuv, madalal kõrgusel ja lühikese tegevusraadiusega taktikaline maa-õhk raketisüsteem, mis töötati välja Nõukogude Liidus 1960. aastatel. Nõukogude armee võttis selle kasutusele 1972. aastal.

Kiiev kehtestab pommitamise ootuses pika liikumispiirangu

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kuulutas linnas taas välja komandanditunni, mis algab esmaspäeva õhtul kell 20 ja kestab kolmapäeval kella seitsmeni hommikul.

Linnapea sõnul lähtub otsus liikumispiirangu kehtestamiseks sellest, et linna pommitamise tõenäosus on kasvanud.

Purustatud hoone Mõkolajivis, Vene raketi detail Harkivis elumajade vahel ning vaade Vene õhurünnakus purustatud kaubanduskeskusele Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/AFP/ZUMAPRESS

Toimetaja: Merili Nael, Anvar Samost, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: