USA kaitseministeeriumi viie suurima partneri hulka kuuluva Raytheoni tegevjuhi Greg Hayesi hinnangul muutuvad järgmise kahe aasta jooksul riikide relvahangete prioriteedid, kuna valitsused soovivad ühest küljest täiendada ammendunud relvavarusid, kuid teisalt ka seetõttu, et nad hindavad ümber julgeolekukeskkonda, vahendas ajaleht Financial Times (FT).

Ameerika Ühendriigid on ka pärast Venemaa invasiooni algust Ukrainas väitnud, et India ookeani ja Vaikse ookeani piirkond on endiselt tema peamiseks kaitse- ja strateegiliseks prioriteediks, kus ülimuslikud on mere- ja õhuväerelvastus ning maapealsed süsteemid on tähtsusetud, tõdes leht.

Kaitseeksperdid usuvad nüüd, et sellist lähenemist on vaja muuta ning õhu-ja mereväesüsteemide kõrval tuleb tähtsustada ka maaväe relvastust, märkis FT. "Venemaa agressiooni tõkestamiseks on meil vaja rohkem tavarelvastuse süsteeme," ütles Hayes ja lisas, et NATO idapiiril Rumeeniast Soomeni on vaja kaitsesüsteeme nagu maalt lastavad raketid Patriot ning muud raketi- ja õhutõrjesüsteemid.

"Sõda Ukrainas on näidanud, et osa vanemast tehnoloogiast, mis ei ole olnud fookuses, on riigi kaitsmise seisukohalt tegelikult endiselt eluliselt tähtis," märkis Hayes.

"Kogu USA kaitsestrateegia viimase kümne aasta jooksul on keskendunud Vaikse ookeani piirkonnale – kuidas kaitsta Taiwani, kuidas tagada meresõiduvabadus Lõuna-Hiina merel," jätkas ta. "Teine oht [millele keskenduti] olid mässud ja terrorism. Need ei olnud venelased," tõdes Hayes.

Tema sõnul peab Lääs häbenema, et ei uskunud ka pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, et Venemaa võib selliselt oma naabreid rünnata nagu juhtus tänavu veebruaris, kui Moskva koondas Ukraina piiridele suurel hulgal maavägesid.

USA kaitseministeeriumi endine ametnik Mark Cancian, kes nüüd töötab mõttekojas Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS), rääkis, et Washingtoni tabas Venemaa rünnak Ukrainas "strateegiliselt absoluutselt ootamatult", kuna ta keskendus Hiinale ja eeldas, et Euroopas suuri probleeme ei teki.

Cancian lisas, et USA on nüüd pidanud Ukrainale vajaliku laskemoona ja mõnede suuremate relvasüsteemide tarnimiseks olemasolevatest tootmisvõimsusest kõik välja pigistama, kuna aastate jooksul peeti nende tootmisvõimekuste säilitamist raiskamiseks.

Mais sõlmis USA valitsus Raytheoniga esimest korda kahe aastakümne jooksul lepingu Stingeri rakettide ostmiseks, ostes 624 miljoni dollari eest 1300 raketti.

Financial Times tõdeb, et USA ja teiste lääneriikide valitsustel võtab aega, et reageerida muutuvale geopoliitilisele olukorrale. Kaitseettevõtted peavad aga tegelema endiselt kestvate tarneahela probleemidega, mis eeldatavasti jätkuvad vähemalt aasta lõpuni.

Lockheed Martini tegevjuht Jim Taiclet ütles teisipäeval analüütikutele esinedes, et globaalse julgeolekukeskkonna halvenemine "toimus sõna otseses mõttes kolme või nelja kuu jooksul. See nõuab, et kaitseministeerium vahetaks käiku. Ja ma võin teile öelda, et sidur pole veel lahutatud".