"Praegu on riigil kasutada Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahendite jäägid," ütles siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar teisipäeval ERR-ile. "Siseministeeriumil on selle perioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahenditest võimalik kasutusele võtta 2,922 miljon eurot, eeldusel, et valitsus otsustab eraldada vajalikud vahendid riikliku kaasfinantseerimiskohustuse täitmiseks," selgitas ta.

Selle kohta, kuidas nende vahendite kasutamine toimuma hakkab, koostab Euroopa Komisjon juhendit, mis eeldatavasti võiks valmida juba aprilli alguses, lisas Kommusaar.

Lisaks on Euroopa Komisjon soovitanud liikmesriikidel kasutada ära 2014-2020 perioodi kõikide fondide vahendite jäägid ning on esitanud selleks eelnõude muutmise paketid, mille jõustumisel on võimalik riikidel näiteks EL ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel teha ümbertõsteid, mis varem olid keelatud. Lisaks saab kasutada AMIF-i vahendeid aasta võrra kauem ning võtta kasutusele ka need AMIF-i jäägid, mida varem EL õigusaktidest tulenevate piirangute tõttu kasutada ei saanud, selgitas siseministeeriumi asekantsler.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkin ütles, et struktuuritoetuste jääke saaks kasutada seni juba rakendatud tööturuteenuste, sotsiaalteenuste ja uussisserändajate kohanemisteenuste ning toiduabi laiendamiseks Ukraina sõjapõgenikele.

"Siiski tuleb silmas pidada, et oleme rakendamisperioodi lõpus ning pea kogu struktuuritoetuste eelarve on ära planeeritud ja projektidega kaetud. Rahandusministeerium on analüüsimas tegevustest vabanevate vahendite ümbersuunamise võimalusi," märkis Belkin.

EL-i uuest eelarvest tuleks rändeteemadele üle 21 miljoni

Teiseks saab Eesti arvestada ka Euroopa Liidu aastate 2021-2027 eelarveperioodist eraldatud vahenditega, märkis Kommusaar.

EL-i Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist on Eestile eraldatud kogu eelarveperioodiks 21,14 miljon eurot, millele tuleb tagada riiklik kaasfinantseerimine 25 protsendi ulatuses, ütles siseministeeriumi asekantsler.

"Fondi vahendite kasutamiseks koostavad liikmesriigid rakenduskava. Rakenduskava on praegu eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil, misjärel esitatakse valitsusele heakskiitmiseks ja seejärel Euroopa Komisjonile. Menetlemiseks on aega viis kuud," selgitas Kommusaar.

Loota võib ka erakorralist abi

Kommusaare sõnul on lisaks eelnevale olemas ka Euroopa Komisjonilt otse taotletavad vahendid, mida nimetatakse temaatiliseks rahastuks.

"Nende vahendite saamiseks erakorralise abi toetuse taotlust esitatud veel ei ole, sest ka selle abi taotlemiseks Euroopa Komisjon alles töötab välja nii juhendit kui vorme. Kui valmib juhend selle kohta, milliseid kulusid on Euroopa Komisjon nõus katma ja selguvad riigiülesed pikaajalised kulud, siis kindlasti kaalutakse taotluse koostamist," märkis ta.

Kommusaar rõhutas samas, et erakorralist abi saab kasutada vaid kuni 24 kuud kestva eelarvestatud konkreetseid tegevusi sisaldava projekti elluviimiseks. "Liikmesriikidelt laekunud taotlusi hindab Euroopa Komisjon ning teeb taotluse rahuldamise otsuseid nii suures mahus, kui palju on vahendeid selles 2021-27 eelarverubriigis, kuhu AMIF kuulub. See tähendab, et ei ole kindel, et Euroopa Komisjon esitatud abitaotlused täies mahus rahuldab," ütles asekantsler.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 21 640 Ukraina sõjapõgenikku. Eesti kohtleb Ukraina sõjapõgenikke vastavalt 4. märtsil Euroopa Liidus jõustatud ajutise kaitse direktiivile, millega antakse neile aastane elamis- ja tööluba ning tagatakse nende sotsiaalne kaitse.