Ikla piiripunktis võib näha kõige suuremat Ukraina sõjapõgenike voolu. Seal kohtuvad need inimesed esimest korda ka Eesti ametivõimudega.

Ikla piiripunkti kaudu siseneb Eestisse kuni 1500 sõjapõgenikku ööpäevas. Seal töötavad  politseinikud kontrollivad reisidokumente ja annavad juhiseid, kelle poole pöörduda abi saamiseks. 

"Riiki nad saavad igal juhul. Kellel ei ole dokumenti kaasas, ei olnud võimalik kaasa haarata, siis nendega läheb lihtsalt kauem aega. Aga probleemi kui sellist meil nendega ei ole olnud," ütles Pärnu politseijaoskonna välijuht Eivo Evertsoo.

Eriti palju tööd on nädalavahetusel, aga ka hommikul ja õhtul. Päeval on pisut rahulikum, siis tuleb iga kümne minuti tagant mõni Eesti või Ukraina numbriga väikebuss, suur põgenikke täis reisibuss jõuab piirile tunni tagant. Kõigil tuleb täita ankeet, politseinikud ulatavad lastele kaisulooma ja tee Eestisse ongi vaba.

Üks bussidest tõi Ukraina piirilt Eestisse 45 inimest, peaasjalikult noored naised ja lapsed, sest mehed jäid sõtta.

"Kõik laabus. Inimesed olid algul, kui peale tulid, ärevad ja pisut stressis, aga sõidu peal puhkasid," lausus Pagulasabi tugiisik-reisisaatja Andres Männart.

Tamara jättis Ukrainasse abikaasa, maja ja suvila, teda ja lapselapsi ootab ajutine kodu tuttavate juures Pärnus. Läbitud vintsutustest naine rääkida ei taha, küll aga väljendada suurt tänutunnet Eesti rahva ja maa vastu.

"Te olete kultuursed, rahumeelsed ja töökad inimesed, me sõitsime siia suurepärase mugava bussiga. Kõik inimesed on meisse suhtunud headuse ja tähelepanuga. Kõik on puhas ja korras, on näha, et inimesed armastavad oma maad. Ka meie tahame seda, et oleks rahu ja rahulik taevas pea kohal. Et mitte keegi ei peaks nii kannatama, nagu oleme meie kannatanud. Ja mille eest? Miks nii on juhtunud?" rääkis Tamara.

Pagulasabi on tellinud bussifirmalt Lux Express seitse reisi nädalas Poola-Ukraina piirile ja tagasi.  

"Kõigepealt jõuame nendega Pärnusse, seal läheb 13 inimest maha, siis Saugal läheb üks perekond ja siis ülejäänud Tallinna," ütles bussijuht Toomas Johanson.

Kehtiva korra järgi viiakse kõik sõjapõgenikud, kellel pole Eestis sugulasi ega tuttavaid, esmalt Tallinna, riigi suurimasse jaotuskeskusesse. Seal tehakse koroonatest, jagatakse toidu- ja rõivaabi, küsitakse, kus soovitakse elada ja töötada. Kuigi paljud jäävadki Tallinna või reisivad edasi Soome, on üsna ebamõistlik, et Tallinna sõidutatakse ka kõik need põgenikud, kes tahavad elama minna näiteks Võrru või Rakverre. 

"Ühe bussiga tullakse, aga sihtkoht on erinevatesse Eesti piirkondadesse," ütles Tallinna linnavalitsuse  sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi.

Siin saab siis ajutise kaitse taotlemiseks aega broneerida politsei- ja piirivalveameti (PPA) esinduses, aga ajutist kaitset ega ka tööluba siit taotleda ei saa.

Samas on ajutise kaitse taotluse esitamise järjekord PPA esindustes veninud juba kuu pikkuseks, kuid ajutise kaitseta ei anta põgenikele sotsiaalabi, nad ei pääse tööle. Õnneks juba esmaspäeval olukord muutub, siis avatakse Pärnus uus sõjapõgenike vastuvõtupunkt.    

"See tähendab seda, et kõik saabujad läbivad ühe vastuvõtupunkti. Seal nendega viiakse läbi erinevad menetlustoimingud. Ajutise kaitse menetlus, kes seda soovib, väljastatakse isikule isikukood, loomulikult viiakse läbi ka sotsiaalteenustega seonduvad menetlused. See vastuvõtupunkt annab võimaluse jaotada inimesi üle Eesti ehk kõik ei tuleks Tallinna, ja tagada ka see, et ühele omavalitsusele ei tekiks ebamõistlikult suurt koormust võrreldes teistega," rääkis PPA peadirektori asetäitja Egert Belitšev.