"Nii rahvusvaheline õigus kui Euroopa Liidu õigus on selle aluseks ja kui me vajame abi, siis Euroopa Liit aitab. Ja muidugi ka kahepoolselt saame teineteist aidata," ütles Jaani ERR-ile.

Samas ütles siseministeeriumi isejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar, et seni ei ole veel põgenike ümberpaigutamisest riikide vahel juttu olnud.

"Vajadustest teada andmiseks on loodud nn solidaarsuse platvorm, kus riigid saavad omavahel teavet vahetada ja vajadustest nii EL-ile kui üksteistele teada anda," selgitas Kommusaar. "Ukraina kodanikel on õigus ajutist kaitset ja elamisluba saada riigist, mis neile kõige enam sobib. Ainukeseks piiranguks on see, et korraga ei tohi olla elamisluba mitmes riigis," lisas ta.

Reedel väljastas Euroopa Komisjon tegevussuunised 4. märtsil käivitatud ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, mille kohaselt on Ukraina kodanikel, kellel on biomeetriline pass või kodakondsus, mille puhul ei nõuta liidu territooriumile sisenemiseks lühiajalist viisat, õigus Schengeni alal vabalt liikuda, kui nad on territooriumile lubatud 90 päevaks 180-päevase ajavahemiku jooksul. Pärast elamisloa väljastamist on kõigil ajutise kaitse all olevatel isikutel õigus vabalt liikuda.

Jaani: Eesti suutlikkusel on piir

Siseminister Jaani sõnul suudab Eesti veel praegu põgenikke vastu võtta, kuid ühel hetkel võib siiski suutlikkus otsa saada. "Me täna jõuame veel aidata. Oluline on tõesti see, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu praegu ei ole nii palju põgenikke jõudnud, saaks inimesi vabatahtlikkuse alusel suunata," rääkis ta.

Juhuks, kui see piir kätte jõuab, otsustas valitsus teisipäeval, et Eesti alustab  Euroopa Liidus konsultatsioone põgenike ümberpaigutamise asjus.

Jaani rõhutas, et Ukraina sõjapõgenikud võivad abi paluda ükskõik millisest Euroopa Liidu riigist ning vägisi neid kuhugi mujale ei viida. Niisamuti usub Jaani, et ka riikidele peaks ümberpaigutamine olema vabatahtlik: "Siin ei rakendu mitte kuidagi 2015. aasta Euroopa Liidu rändekava mehhanismid. Ajutise kaitse mehhanism on midagi muud. Seda ei saa mitte kuidagi võrrelda rändekriisiga, mis meil oli 2015-2016."

Samas täpset skeemi, kuidas inimeste võrdsem jaotamine võiks käia, veel paigas ei ole. Küsinud on Euroopa Komisjonilt selle kohta nii Eesti kui Tšehhi. Tšehhi on ka teatanud, et nende võimekus põgenikke abistada, hakkab ammenduma.

Euroopa Liidu siseministrid arutavad põgenike ümberpaigutamise korraldust 28. märtsil. Jaani leiab, et võrdsem jaotamine võiks toimuda juba Ukraina piiri juures, näiteks Poolas: "Ehk siis samasugune analoogia, võib-olla nagu me tänasest oleme PPA juhtimisel Pärnus alustanud siseriiklikus vaates. Et anda kõigile riiki sisenejatele ühes kohas teenus, Aga anda sellega ka seda, et ka Eesti siseselt sõjapõgenikud ei koonduks ainult Tartusse või Pärnusse vaid võimalusi on ka mujal."

Ümberjagamine oleks vabatahtlik

Väljaanne EurActiv kirjutas märtsi alguses, et 4. märtsil käivitatud ajutise kaitse direktiivis sisaldub ka ettepanek koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel ja solidaarsusmehhanismid materiaalse abi andmiseks ning põgenike ümberpaigutamiseks, mis peaks aitama vähendada survet Ukrainale lähemal asuvatele riikidele, kuhu saabub rohkem põgenikke. Siiski oleks ümberpaigutamine ja abi andmine vabatahtlik. Kvootide määramise asemel püüab Euroopa Komisjon seekord kasutada paindlikumat lähenemist, ütles üks ametnik väljaandele.

2015. aasta rändekriisis riikidele kehtestatud ümberpaigutamise ja ümberasustamise kvoodid tekitasid Euroopa Liidus rohkelt pingeid ja pahameelt ning neid ei viidud kunagi täies mahus ellu.

Euroopa Komisjon on esitanud kava uue rändepoliitika kokku leppimiseks, aga see ei ole seni saanud riikidelt heakskiitmiseks vajalikku toetust.