"Võiks uskuda, et väga aktiivne faas võib lõppeda mõne nädala või kuu jooksul. Aga see ei tähenda sõja lõppemist. Kui Ukraina ei saavuta seda, et lükkab välja Vene väed või Vene väed ei saavuta täielikult oma eesmärki, siis jääb see keetma mingis vormis ja mingil hetkel võime näha jälle aktiivseid lahinguid," lausus Kannik.

Kanniku sõnul ei saa praegu loota, et sõja lõpp jõuaks kätte rahukõneluste teel.

"Nendes võib saavutada väga väikseid tulemusi – leppida kokku humanitaarkoridorides, vangide vahetuses. Suurt kokkulepet praegu saavutamisel ei ole, mõlema poole seisukohad on liiga erinevad ja üksteisest liiga kaugel," ütles ta.

Kannik ei nõustunud, et lääneriikide sõjaline abi Ukrainale on jäänud nõrgaks.

"Sellest toetusest on olnud väga palju kasu ja seda olnud rohkem, kui ukrainlased tõenäoliselt oskasid arvata. Miks ei anta rohkem, on teatud hirm, et rohkem andes võiks see konflikt minna väljapoole Ukraina piire ja seda on öeldud ka mitmed korrad välja. Ma arvan, et see hirm on natuke ülepingutatud, aga sellega tuleb praegu arvestada, see on lääne juhtivriikide seisukoht," lausus ta.

Kanniku sõnul on läänerigiid andnud Ukrainale päris palju õhutõrjerelvi, ilma milleta oleks Ukraina praegu suuremas hädas.

"Seetõttu on kahjud väiksemad, Vene lennukid ei saa vabalt Ukrainas lennata osalt ka tänu lääne antud relvastusele. Kui seda poleks olnud, oleks piinasid ja õudust olnud veel rohkem," nentis ta.