Jälgime Ukraina sõjateateid ja vaatame videoid. Kõik teavad, mis on Bayraktar, NLaw, Javelin. Viimane uudissõna on switchblade. Ja teeme järeldusi, mida meil Eesti kaitsmiseks vaja on. Sõjaväelased hoiatavad selliste järelduste eest. Sest videotel kõike ei näe.

"Näiteks kasutatakse erinevaid UAV-sid info kogumiseks mõlemalt poolt ja neid lastakse alla. Elektroonilises sõjapidamises kasutatakse erinevaid kogumisvahendeid, mida me videois ei näe. Loomulikult mõlemad osapooled teadlikult ei filmi enda üksuste võimekusi," märkis reservmajor Sten Reimann.  

Teiseks ei saa järeldada, et ukrainlaste poolt edukalt kasutatavad, osaliselt läänelt saadud lähimaa õhu- ja tankitõrjerelvad on see, mis päästab ka meid.

"Meie vaatame praegu televiisorit ja näeme, et lahingud on just nagu patiseisus ja ootame, millal nüüd ukrainlased pealetungile lähevad. Aga pealetungile ei saa minna enesekaitserelvadega," lausus Reimann.

Lääs ei anna Ukrainale relvi, mis lahingutegevust reaalselt mõjutaks, ütles Reimann.

"Ma suhtlen nii Ukraina kaitseministeeriumi kui ka erinevate relvaliigiüksustega pidevalt ja ma mõistan nende vajadusi, frustratsiooni. Nad ei saa neid võimekamaid relvasüsteeme, mida nad küsivad," lausus ta.

Seetõttu ei saa Ukraina ka panna piiri linnade massilisele pommitamisele nii õhust, maalt kui ka merelt, võttis Reimann olukorra kokku.

"Praeguse Vene agressiooni valguses me ei saa teha järeldusi nende relvasüsteemide hankimiseks, mis praegu Ukrainasse tarnitakse. Sest neile tarnitakse ainult neid relvasüsteeme, mida lääneriigid on nõus tarnima. Mitte seda, mida neil vaja on," ütles ta.

Kaitseväe juhataja Martin Herem kinnitas, et Balti riikidel sellist ohtu karta pole.

"Mina ei tea täna peaaegu ühtegi asja, mida meile anda ei saa, sest Ukraina on veidi teises olukorras. Me ei ole mitte lihtsalt liitlased, vaid meil on ka ühised plaanid NATO-ga," lausus Herem.

Sõjaväelased kiidavad Eesti otsust arendada välja keskmaa õhutõrje. Näiteks Soome hangib praegu kaugmaa süsteemi. Kunagi ostetud vene Buk-süsteem vahetatakse välja moodsama lääne süsteemi vastu.

Näiteks Iskander-raketid on kaitstud keskmaa õhutõrje vastu, sest nende korpus on liiga tugev. Sõjaväelased argumenteerivad, et Eesti põhjaranniku kaitsmiseks Paldiskist Muuga sadamani ja meie tööstuspiirkonna hoidmiseks Ida-Virumaal oleks ideaalne kombinatsioon kesk- ja pikamaa õhutõrjest.

Olemasolev lühimaa õhutõrje Prantsuse Mistralide näol kaitseb ainult vägesid, kuid ei taga ülejäänud riigi toimimist sõja ajal. Need küsimused on ühiskonnas selgeks vaidlemata. Samas on nüüd otsustatud keskmaa õhutõrje olnud päevakorras iga kaitse arenguplaani arutamisel peastaabis ja kaitseministeeriumis.

"Minu kümneaastase karjääri jooksul on keskmaa õhutõrje olnud sisuliselt iga aasta laua peal. Küll aga on pidanud kaitseministeeriumi valitsemisala koos kaitseväega tegema kompromisse või õigeid valikuid lähtudes eelarvelistest vahenditest, mis on kaitsevõime arendamiseks eraldatud," rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) side ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar.

Veel üks näide on Läänemeri. Vene laevastik on blokeerinud Ukraina lõunast. Merelt tehakse raketilööke Ukraina territooriumile. Sellega peame arvestama ka meie. Meredessanti Vene merevägi seni korraldanud pole,

"Miski hoiab Vene laevastiku koosseisu rannikust eemal. Kõik need põgusad katsed on jäänud kas kahuritule alla, mis on üles seatud rannikul, või on põhjust neil arvata olnud, et on lähenemas miiniväljale. Kõik maabumiskatsed on õnneks olnud siiani edutud," lausus mereväe ülem Jüri Saska.

Kuid Eesti, Läti ja Leedu puhul on dessant kindlasti plaanides. Erinevalt Ukrainast on meil põgenike teed vaid õhu ja mere kaudu, sest Suwalki koridoriga mandri-Euroopasse sõja ajal arvestada ei saa. Kui Soome ja Rootsi pole NATO-s, on mere- ja õhutee lahtihoidmine keerulisem, kuid ikkagi vältimatu.

Balti maad on küll territooriumilt väiksemad kui Ukraina, kuid kolm erinevat riiki.

"Kui Lätit või Leedut materdatakse, siis ei ole Eestil põhjust oodata kuidagi, et äkki laskemoon saab otsa või ind raugeb. Meil on ikkagi põhjust – üks kõigi ja kõik ühe eest," ütles Saska.

"See on üks operatsiooniruum. Teatud võimekusi peame arendama koos ja see ei tähenda mitte koos ostmist, et oleks odavam või oleks äge, see tähendab seda, et me loome ühise võime. Näiteks laevatõrje, mida me sisuliselt täna koos Poolaga juba teeme," lausus Herem.

Sõjalise planeerimise ja juhtimiskultuur peab olema sarnane, et koos oma riike kaitsta, ütles Reimann.

"Eesti ohvitserid õpivad koos Läti ja Leedu ohvitseridega Balti kaitsekolledžis. See on üks koht, kus sarnane operatiiv- ja taktika planeerimise kultuur tegelikult peaks tekkima. Operatiivplaane tuleb kindlasti koos vaadata kuni relvasüsteemide hankimise ja nende kasutamiseni välja," lausus Reimann.