"NATO kaitseb iga sentimeetrit oma territooriumist – meil on vaja usaldusväärset kaitset nii maal, õhus kui merel. [Aga] Praegune olukord meie regioonis ei ole seda arvestades piisav. Me peame need lüngad täitma," rääkis Kallas kolmapäeval ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga.

"Meil oleks vaja lahinguvõimelisi diviise, mida toetaksid õhutõrje, kaudtule ja juhtimiselemendid," ütles Kallas. "Me peame õhuturbest edasi liikuma õhukaitsele ja meil on vaja ka rohkem NATO laevu patrullimas Läänemerel," jätkas Eesti peaminister.

"Selleks, et oleks rahu, peame valmistuma sõjaks. Heidutus ja kaitse on paremad ja ka odavamad kui sõda," rõhutas Kallas.

Eesti valitsusjuht rääkis, et Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud julgeolekuolukorda ning seetõttu peab ka NATO muutuma.

"Meie elame demokraatlike riikide eesliinil ja see tähendab, et me peame kohanema uue reaalsusega. Peame näitama agressorile, et me oleme valmis ennast kaitsma siin ja kui vaja, siis me oleme valmis ka võitlema," ütles Kallas. "See on ka põhjus, miks me peame tugevdama kaitsevõimet nii kollektiivselt kui ka individuaalselt," lisas ta.

Kallase sõnul peaks vähemalt kahe protsendi SKP-st eraldamine kaitsele muutuma minimaalseks tasemeks ning ta lisas, et Eesti valitsuse eelmise nädala otsused tõstavad selle 2,5 protsendile.

Taani peaminister kinnitas pressikonverentsil üle valitsuse otsuse saata Balti riikidesse täiendavalt 800 sõdurit. Tema sõnul näitab Taani otsuse üksmeelt ka see, et seda toetasid kõik parlamendis esindatud erakonnad.

Diviis on väekoondis, mis koosneb tavaliselt kahest kuni kuuest rügemendist või brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus ning selle suurus on 10 000 kuni 30 000 sõjaväelast.

Eesti kaitseväe maaväe moodustavad praegu kaks jalaväebrigaad.