RIA: Ukraina sõja tõttu on küberohu tase kasvanud

Foto: Philipp Katzenberger/Unsplash

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärt ütles, et Venemaalt tulev pahatahtlik kübertegevus on Eestis sagenenud ning sõjas Ukrainat toetava riigina on ka Eesti küberohu tase kasvanud.

"Eesti ja teiste lääneriikide jaoks on sõda Ukrainas küberohu taset oluliselt tõstnud," ütles Auväärt kaitseväe Ukraina sõja teemalisel pressikonverentsil.

Auväärt tõi välja 21. märtsil ERR-i portaali vastu toimunud DDOS, ehk ummistusründe toimumise, mistõttu portaali töö oli lühiajaliselt häiritud.

Auväärt rääkis, et Ukrainas on asutusi ja ettevõtteid, kellel on vahetuid partnereid Balti regioonist ja on olnud ka näiteid nende pahavara rünnakute puhul, kus seesama rünnak mõjutas otseselt ka nende ettevõtete Läti ja Leedu harukontoreid ja nende tegevust.

"Otseselt Eestisse see mõju ei ole veel jõudnud. Me jälgime ja seirame endiselt väga aktiivselt ka selle spektri läbi küberruumis toimuvat," sõnas Auväärt.

Teine ohuallikas on Auväärti sõnul see, et Ukrainale häälekalt toetust avaldanud ja Venemaale rangeid sanktsioone rakendanud riigid on eraldi sihtmärgiks nii Venemaa riiklikele küberrühmitustele kui ka venemeelsetele kuritegelikele rühmitustele.

"Me oleme näinud, et Vene Föderatsiooni taustaga inimesed toimetavad pahatahtlikul eesmärgil ka Eesti küberruumis. Jätkuvad spetsiifilised ja hästi sihitud õngitsused ja pahavara levitamised peamiselt eesmärgiga omandada ligipääse ja koguda infot. Näha on, et see huvi ja see kaardistamine on viimase kuu jooksul oluliselt kasvanu," rääkis Auväärt.

Ukraina puhul ei ole Auväärti sõnul küberrünnakutega seni kriitilist infrastruktuuri halvatud.

"Küll aga on ründajad üle võtnud veebilehti ja kuvanud seal oma sõnumeid. On tehtud ka teenustõkestusründeid pankade, julgeolekuasutuste ja muude veebilehtede suunal. See küll ei takista riigi toimimist, aga sellel on halvav ja kaudsem sotsiaalne mõju, et tekitada ärevust, kui inimesed ei saa näiteks oma pangakontole ligi või kasutada muid teenuseid," lausus Auväärt.

"On lisaks nii Ukraina asutuste kui ka ettevõtete seadeid kahjustatud hävitusliku pahavaraga, mis kustutab nakatatud seadmetest kogu info ja muudab selle kasutuskõlbmatuks," lisas ta.

Auväärt rääkis, et seni suurima mõjuga küberrünnak Ukraina suunal leidis aset sel esmaspäeval, kui rünnaku alla sattus suurim riigi operaatorfirma Ukrtelecom, mis on suurim lauatelefoni pakkuja, aga ka aktiivne mobiili- ja internetiturul. "Selle rünnaku mõju oli üleriigiline. Peal rünnaku toimumis jäi üles vaid 13 protsenti nende interneti võrgust. Hetkel ei ole täpsemalt selge, mis tüüpi rünnakuga tegemist oli," sõnas Auväärt.

Auväärti sõnul on see näide sellest, et küberrünnakuga saab teha väga palju otsest kahju ja muuta elanike elu mitte ainult ebamugavaks, vaid ka teatud juhtudel seada see ohtu, näiteks haiglate ja tervishoiuteenuste puhul.

Internetiteenustele ja üldse sidele on Auväärti sõnul mõjunud laastavalt ka raketid ja pommid. "Tihti on tulnud taastada, kas generaatoritega voolu või sidemaste. Seni selle kuu vältel on ukrainlased sellega väga hästi hakkama saanud," märkis Auväärt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: