Luukas Ilves: Vene kübervõimekus on kõva, aga mitte võitmatu

Foto: ERR

Vene küberrünnakute võimekus on väga hea, aga mitte võitmatu, ütles digiarengu asekantsler Luukas Ilves.

Eelmise nädala neljapäeva õhtupoolikul algas Eesti riigi veebilehtede vastu ulatuslik ummistusrünnak (DDoS), mis kestis mitu päeva.

Luukas Ilves rääkis "Esimeses stuudios", et rünnaku taga oli Vene-meelne rühmitus Killnet. Tema sõnul püüdis rühmitus korraldada sarnast küberrünnakut nagu oli 15 aastat tagasi pronksiöö aegu. Ilves selgitas, et sellega soovisid ründajad külvata segadust ja paanikat ning võimalik, et diskrediteerida Eesti riiki.

Ilvese sõnul olid sihtmärgid 13 veebilehte, mis laiemalt Eesti riigiga seotud. "Kõik pole riiklikud, aga on seotud ühel või teisel viisil oluliste teenustega Eesti riigis," märkis ta.

Ilvese sõnul küberründajate eesmärgid ei õnnestunud. "Me oleme küllaltki tublisti ettevalmistustöid teinud just sellisteks rünnakuteks. Ehk need lisaeelarved, mis on olnud eelmisel aastal ja mis on olnud ka nüüd hiljuti, võimaldavad meil kasutada vahendeid, mis selliseid rünnakuid tõrjuvad," selgitas ta.

Ilves ütles, et kuigi samasuguseid DDoS rünnakuid kasutati juba 15 aastat tagasi, toimivad need jätkuvalt. Ta tõi näiteks, et mõne päeva eest olid sarnased ründed Tšehhi veebilehtede vastu ning seal olid mitmed teenused häiritud.

Vene küberkurjategijate võimekus on Ilvese sõnul tugev, kuid nad pole võitmatud. Seda on tema sõnul näha ka Ukraina sõja pealt. Ilves selgitas, et kuus kuud enne sõda valmistus Ukraina põhjalikult küberrünneteks. Lääneriikide abil uuriti läbi nii Ukraina riigi kui ka erasektori teenused, et otsida Vene pahavara, leida turvanõrkusi.

"Selle tulemusena me nägimegi, et Ukraina elutähtsad teenused on olnud võrdlemisi vastupidavad Vene küberrünnetele. On olnud muidugi asju, mis on õnnestunud venelastel maha võtta nii n-ö primitiivsete DDoS rünnetega, mis häirivad üldist tegevust, kui ka keerulisemate rünnetega. Muu hulgas sõja esimestel päevadel võeti maha satelliitside, mis oli Ukraina kaitseväele küllaltki oluline. Selle side mahavõtmise tagajärjel said pihta ka paljude teenused ja kasutajad üle Euroopa," selgitas Ilves.

Ta lisas, et Vene küberründajate tegevus Ukraina vastu on jätkunud kogu sõja vältel. Samas on olnud küberründeid ka Venemaa vastu.

Ilvese sõnul on üllatav, et lääneriigid pole siiani tugevamalt Venemaa küberrünnakutest pihta saanud. Ta tõdes, et prognooside järgi on küberrünnete oht järgmise kuue kuni 12 kuu jooksul tõsisem.

"Ilmselt annab seda selgitada sellega, et Vene struktuurid on sõjaga Ukrainas hõivatud olnud. Aga kui kujutame ette, et Venemaale jõuab kohale isoleeritus finantssüsteemist, transpordisüsteemist, majandussidemetest, kui neil puudub ka huvi kaitsta lääne firmasid, kes tegutsesid Venemaal, siis on ilmselt paratamatu, et ründed lääne vastu sagenevad."

Võimalikeks küberrünnakuteks 9. mail on Ilvese sõnul valmis nii Eesti kui ka kogu lääs.

"Ma ütleks, et Eesti on sihikul, aga Eesti on sihikul mitte kuidagi unikaalsel viisil, vaid selle tõttu, et me oleme osa NATO-st ja Euroopa Liidust. Ja me peame kogu aeg selgitama ka oma sõpradele Lääne-Euroopas, et kübersõja vaatest on nemad sama palju rindel kui meie. Nad üldiselt seda ka teavad," rääkis ta,

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: