Eesti Panga kevadprognoosi järgi kahaneb Eesti majandus tänavu 0,4 protsenti.

Kuigi majanduse maht eurodes ehk jooksevhinnas mõõdetuna kasvab käesoleval aastal jõudsasti, üle üheksa protsendi, siis hinnatõusu välja taandamisel jääb majanduskasv tõenäoliselt nulli lähedale või väiksesse miinusesse, märkis Eesti Pank.

Kuivõrd Eesti majandus oli juba eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piir lähedale, siis prognoositi ka varem majanduskasvu järsu aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärpisid väljavaadet veelgi.

Sissetulekud ja maksutulu suurenevad sel aastal, kuid sissetulekud jäävad hinnakasvule alla ja see tähendab reaalpalga vähenemist, ütles ERR-ile Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Riigirahanduse vaatenurgast laekub ootamatute kulude, nagu täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine, katmiseks maksutulu rohkem, kui eelmises prognoosis oodati. Samas peaks ühekordsete kulutuste tegemisel valitsus olema ettevaatlik, lausus Kaasik.

"Kaitse ja põgenikega seotud kulutused on arusaadavad, aga tuleks vaadata, et eelarvedefitsiit liiga suureks ei läheks. Kodumaise nõudluse suurendamine võib tuua kaasa veelgi kiirema inflatsiooni," ütles Kaasik, ning lisas, et lausaliste toetusmeetmete abil peaks kasutama pigem sihitud meetmeid.

Eesti Pank prognoosib, et kiire hinnakasv peaks taanduma lähiaastatel, kui toormehindade tõus peatub. Käesoleval aastal võib oodata tarbijakorvi kallinemist umbes 10 protsenti, millest lõviosa põhjustab energia hinnatõus. Praeguses olukorras on väga keeruline prognoosida, milliseks kujuneb gaasi, elektri ja mootorikütuste hind lähiaastail, märgiti ülevaates.

"Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on põhjustatud Eesti-sisestest põhjustest. Seega tuleb arvestada, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule," märkis Eesti Pank.

Hinnatõus peaks järgmistel aastatel langema ühe-kahe protsendi juurde.

Keskmine brutopalk on prognoosi järgi tänavu 1670 eurot, järgmisel aastal tõuseb see 1786 euroni. Keskmine palk kasvab tänavu pea seitse protsenti, mis jääb selgelt alla kümneprotsendisele hinnatõusule. Reaalpalk väheneb prognoosi järgi tänavu kaks protsenti.

Venemaa sanktsioonid mõjutavad majandust kaks protsenti

Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu sealse eksportturu ärakukkumine kahandab Eesti majandust kahe protsendi võrra, ütles Kaasik. Lisaks seab see ohtu 10 000 töökohta.

"Kui suurelt vaadata, siis olukord väga halb ei ole ja peaksime toime tulema. Suurem on probleem tarneahelatega. On probleeme teatud valdkondades – näiteks energiakandjad, ka toidutootmises on tõrkeid, sest nii Ukraina kui ka Venemaa on väga suured teravilja eksportijad," lausus Kaasik.