Inflatsiooni järsu kasvu taga oli energiahindade järsk tõus, mis on seotud sõjaga Ukrainas.

Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu uudistesaade Tagesschau teatel pole taasühinenud Saksamaal nii suurt inflatsiooni varem olnud.

Commerzbanki peaökonomist Jörg Krämer ütles, et pilk ajalukku kinnitab, kui ebatavaline selline olukord on. Viimati oli inflatsioonimäär sama kõrge kui praegu 1981. aasta sügisel, mil nafta hind oli esimese lahesõja tõttu oluliselt tõusnud.

Kõrge inflatsioonimäär vähendab tarbijate ostujõudu, sest nad saavad endale iga euro eest vähem lubada. LBBW majandusteadlane Jens-Oliver Niklasch ütles, et pensionide ja sissetulekute ostujõud kahaneb tunduvalt ning ka inimeste säästud pole madalate intressimäärade tõttu kaitstud reaalväärtuse kaotuse eest.

Saksa statistikaameti esialgsetel andmetel pidid inimesed oma majapidamiste energiakulude eest maksma tänavu märtsis 39,5 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Toit kallines aastases võrdluses 6,2 protsenti.

Energiahindade tõusu taustal tõstsid mitmed instituudid 2022. aasta inflatsiooniprognoose. Näiteks Saksamaa majandusekspertide nõukogu prognoosib aastaks 2022 inflatsioonimääraks 6,1 protsenti. Müncheni Ifo-instituut prognoosis käesolevaks aastaks tarbijahindade tõusu vahemikus 5,1-6,1 protsenti.

Tagesschau märkis, et euroala majanduse kõrge inflatsioon paneb surve alla ka Euroopa Keskpanga (ECB) rahapoliitika. Kui inflatsioon tõuseb, on keskpanga ülesanne intressimäärasid tõsta.

Austria keskpanga juht Robert Holzmann leidis, et Euroopa Keskpank saab intressimäärasid tõsta varem kui planeeritud ehk juba hilissuvel.

Hollandi keskpanga juht Klaas Knot ei välistanud samuti intressimäärade tõstmist käesoleval aastal ja lisas, et see võib toimuda etapi kaupa ehk kahel korral.