Eelmises "Taustajutus" oli teemaks vene emigratsioon ja kasutasin seal ka ameerika-vene filosoofi Mihhail Epšteini arvamusi. Seekord jätkan teemat Venemaal kujunenud olukorra ja selle tausta tutvustamiseks, kasutades muuhulgas taas Epšteini mõtteid.

Kui on mingi olukord, siis on alati selle olukorra jaoks võimalik leida või leiutada ka sobiv teooria ja terminoloogia. Mihhail Epštein tuli juba 2014. aasta Ukraina sündmuste järel välja arvamusega, et olukord Venemaal on lihtsalt skisofreeniline. Käitumine on fašistlik, kuid fašismis süüdistatakse hoopis neid, keda rünnatakse.

Kuid eks juba Winston Churchill olla kunagi ennustanud, et tulevikus hakkavad fašistid ennast antifašistideks nimetama.

Epštein märgibki, et skisofašism on fašism sellega võitlemise maski all. Fašism ise on terviklik maailmavaade, mis sisaldab terve rea ilmavaatelisi seisukohtasid. Skisofašism on aga lõhestatud maailmavaade, omamoodi fašismi karikatuur, kuid seejuures ohtlik ja agressiivne karikatuur.

Skisofašism ilmneb hüsteerilises vihkamises vabaduse, demokraatia ja kõige välismaise vastu, nagu ka teise identiteediga inimeste vastu. Pluss vaenlaste ja reeturite otsimises oma rahva seast.

Kuid taustaks olgu kohe märgitud, et taolised skisofreenilised nähtused saavadki tekkida vaid skisofreenilistes ühiskondades. Kui kuulata Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnu, et Venemaa ei ole kellelegi kallale tunginud, siis tekib kahtlus ütleja vaimses tervises. Kuid Venemaa jaoks on taolised väited normaalsed. Nagu ka Moskva õigeusu kiriku pealiku Kirilli ütelused, et sõjaline tegevus oli vajalik kaitsmaks rahvast seksuaalvähemuste meeleavalduste eest või midagi sarnast.

Avaliku arvamuse vastuolulisust peegeldavad ka küsitlused. Need on küll ametlikud ehk küsitava väärtusega, kuid midagi need kindlasti peegeldavad. Aastal 2019 arvas 85 protsenti venelastest väidetavalt, et Venemaa jaoks on tähtsad sõbralikud suhted Ukrainaga. Kuu aega tagasi arvas 65 protsenti küsitletuist väidetavalt, et sõjaline operatsioon ukrainlaste vastu on õigustatud. Ehk siis suur osa samast seltskonnast arvab vajaliku olevat sõbrutseda ning samal ajal ka ukrainlasi nottida.

Näib nagu oleks venelaste peades mingid erilised lühiühendused, mida on raske mõista. Üle saja aasta tagasi arvas vene filosoof Sergei Askoldov, et venelaste rahvuslikus hinges on midagi puudu. Seal peaks olema püha alge, inimlik alge ja elajalik alge. Vaat see inimlik osa olevat Askoldovi arvates vene hinges puudu või on vähemalt tunduvalt nõrgem kui teistel rahvastel.

Sigmund Freud on märkinud Fjodor Dostojevski kohta, et ka tema isiksuses näisid peegelduvat vene psüühe sügavad traditsioonid: sooritada kuritegusid, neid seejärel siiralt kahetseda ja siis uusi kuritegusid toime panna.

Epšteini hinnangul võib vene hinge teatavat kallutatust täheldada läbi aegade. Tegemist olla sotsiaalse psühhopaatiaga, millega kaasnevad massiline orjalikkus, üleolekutunne ja hüsteeriline vihkamine kõige vastu.

Praegu ei ole see teps mitte nõukaaja tagasi igatsemine või midagi muud sellist, Juured on palju sügavamal. Hiljuti meie hulgast lahkunud vene ajaloolane Aleksander Janov on võrrelnud Vene ühiskonna praegust sotsiaalset patoloogiat aastate pikkuseks venitatud pärtliööga, mille sarnast ei olevat maailma ajaloos seni veel olnud.

Ka vene kirjanduses on hulgaliselt näiteid, kuidas inimene võib olla ühest küljest romantik, teisalt aga samal ajal röövel ja kaabakas. Venemaal ei sisalda selline kirjeldus mingit vastuolu, lihtsalt nii on.

Eraldi teema on praeguste sündmuste puhul suhtumine valesse ja valetamisse. Täpsemalt on praegu tegemist avaliku valetamisega või valetamisega ilma petmiseta. Epštein kasutab meediast pärit tsitaati, mille kohaselt "Vene armee edasiliikumist takistab Ukraina natsionalistide argpükslik käitumine". No kuidas seda mõista või selgitada? Vene meediatarbijale on aga kõik selge.

Venemaal näikse olevat selge ka asjaolu, et Tšetšeenia separatiste tuli nottida, sest nad tahtsid eralduda. Ja tapetigi eri andmetel 30 000 kuni 100 000 inimest ja kõik oli venemaalase jaoks okei. Kuid Ukrainal ei ole mingit õigust vastu hakata, kui mingid tegelased nende territooriumist tükke lahti lõikavad. Jälle on Vene televaataja jaoks kõik justkui selge ja õigustatud.

Epšteini arvates paljudele Venemaal meeldib, kui neile valetatakse, erinevalt näiteks ameeriklastest, kes lähevad raevu, kui selgub, et neile on valetatud. Aga paljude venelaste jaoks on vale peaaegu et meelitav, sest see tähendab, et neid austatakse, kui nähakse vaeva millegi välja mõtlemisega nende tarbeks.

Vladimir Putin väidab, et Kiievis on mingi narkarite ja neonatside jõuk ukraina rahva pantvangi võtnud. Paljud mõistavad, et ilmne vale ja pigem võib neid termineid Kremli enese jõugu kohta kasutada, kuid osale infotarbijaist on kõik korras.

Ilmselt on üks Venemaa mentaalsuse põhjus selles, et ta on end alati näinud lääne vastandina, antimaailmana. Venemaa ei ole kunagi oma tsivilisatsiooni leiutanud, ta on alati defineerinud end suhtes läänega, eelkõige vastuseisus sellele.

Oma roll on ka Venemaa ruumilisel määramatusel ja rändhõimu mõtlemise püsimisel. Seda on nimetatud ka territoriaalseks needuseks. See on seotud ka pideva laienemisega. Selle asemel, et oma mõõtmatuid alasid kodudeks muuta ja midagi leiutada, on venemaalased, nagu üldiselt rändhõimud, keskendunud pigem uute alade hõivamisele. Või kaotatu tagasivallutamisele.

Tulemuseks on, et meil on üks euroopalik Russ ehk Venemaa, Kiievi Russ. Ja on teine Venemaa, Moskoovia uluss kui Kuldhordi omaaegne vasall sellelt päritud rändhõimu mõtlemisega. Kõik hea selles on tegelikult läänest sisse veetud.

Epštein arvab, et üks lahendus territoriaalsele needusele oleks Venemaa jagunemine väiksemateks osadeks, mida inimesed saaksid tunnetada kodumaana ning mida nad sooviksid paremaks muuta. Kogu eelnenud jutt ei käi muidugi kõigi venelaste ja venemaalaste kohta.

Viited lugemishuvilistele

• "Расступайся, Орда идет!" Философ об истоках российской агрессивности https://snob.ru/profile/27356/blog/128323
• Mikhail Epstein | Facebook
• Если верить государственным соцопросам, большинство россиян поддерживают войну в Украине. Но можно ли им верить? Вот пять графиков, которые помогают ответить на этот вопрос — Meduza
• Юлия Латынина. Психопатология лжи и веры Деструктивные мемы и плохая информация — при каких условиях человек верит не в то, что происходит, а в то, что ему сказала власть или соседи (novayagazeta.ru)
• Русский мир: куда нас привел "особый путь" Как недоступная для мирового разума загадка русской души обернулась "спецоперацией" (novayagazeta.ru)