Hääl: kurb, et LNG-terminali rajamise mõistlikkusest arusaamiseks oli vaja sõda
Paldiskisse LNG-terminali teha sooviv Alexela Logistics juhatuse esimees Heiti Hääl ütles, et tal on kurb meel, et valitsusele oli terminali rajamise mõistlikkusest arusaamiseks vaja sõda Ukrainas. Kas ja millal LNG-terminal tuleb, pole Hääle sõnul aga veel sugugi selge.
Hääl selgitas reede hommikul "Terevisioonis", et Alexela on tegelenud LNG-terminali rajamise teemaga Paldiskisse viimased 12 aastat.
"Kurb, et selleks oli vaja sõda, et Eesti valitsus saaks lõpuks aru, et see on mõistlik plaan. Leedu valitsus sai sellest aru kaheksa aastat tagasi."
Samas tunnistas Hääl, et praegu ei saa veel kindlalt öelda, et sügiseks Paldiskisse LNG-terminal ikka tuleb.
"Me oleme selles staadiumis, kus kolme jalaga taburetil on nüüd kaks jalga. Esimene jalg oli meie soov seda teha, teine jalg oli valitsuse eileõhtune otsus. Kolmas jalg ehk kas ja millal tuleb, ei ole veel selge," sõnas Hääl.
Hääl rääkis veel sellest, kuidas sõda Ukrainas ka Eestit läbivat transiiti mõjutab.
"Kui räägime transiidist, siis loomulikult mõjutab. Transiit on tegelikult ühe meie loodusvara ehk geograafilise asukoha ära kasutamine. See on ajalooliselt olnud kauba liigutamine ida-lääne suunal. Selle peale on tehtud suuri investeeringuid sadamates. Sektoris töötab palju inimesi - sellest sõltub 5000 pere sissetulek. Tippaeg Eesti transiidis oli aasta 2006, kui transiit andis SKP-st 15 protsenti. Viimastel aastatel on kaubamaht olnud neli korda väiksem ja sellevõrra ka transiidi panus SKP-sse. Kui palju sellest nüüd veel ära kaob, pole selge."
Hääl ütles, et Alexela saab ka uues olukorras hakkama, kuid põhiküsimus on selles, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid peavad olema Euroopa ülesed.
"Meie saame täna hakkama. Nii hull ei ole. Kõik sõltub sellest, millised sanktsioonid on kehtestatud. Võtame tervikuna, siis kõige suurem mõju on väetis. Sanktsioonidega on aga sedamoodi, et Putini sõjamasina rahastamist on muidugi vaja piirata. Aga sanktsioonid töötavad siis, kui need on Euroopa ülesed. Kui Eesti neid üksi teeb, siis lihtsalt anname oma sissetuleku naabritele ära."
Küsimusele, kas Euroopa piirikaubandus tuleks Venemaaga üldse sulgeda, vastas Hääl taas, et sel oleks mõju, kui see oleks Euroopa ühine otsus.
"Näiteks meie sektori puhul on olnud palju juttu, kuidas peaks lõpetama Vene lipuga laevade sisenemise Eesti sadamatesse. Sel puudub igasugu mõju. Laeva viimine Vene lipu alt näiteks Libeeria lipu alla on paari päevaga teostatav. Transpordimaailmas ei ole turg Eesti. Turg on kogu Balti meri ja kui kõik ei tee asju ühiselt, siis efekt puudub."
Hääl rääkis ka, et Eesti ja Baltikumi tanklates pole Venemaal toodetud bensiini ja diislikütust müüdud viimased 10 aastat.
"Kvaliteedinormid on lihtsalt niivõrd erinevad ja see tuleb Euroopa tehastest. Tõsi, toore neisse on tulnud valdavalt Venemaalt, sest veokulud on oluline komponent. Täna on turg Vene naftatoodetele kehtestanud sanktsioonid. Turg on toksiline ja venelased peavad müüma suurte allahindlustega. Aga Eesti siseriiklikku tarbimist see ei mõjuta."
Hääl lisas, et on üks huvitav nüanss, kus me mõjusid näha saame ja see puudutab inimesi, kes kasutavad balloonigaasi.
"Kevad tuleb ja mõni tahab grillida sellega. Propaan, mis nendes balloonides, on seni pärinenud ainult Venemaalt. Seda taristut, et seda osta kuskilt Euroopast ja tuua Euroopasse, sellist taristut ei ole Baltikumis olemas," sõnas Hääl.
Toimetaja: Urmet Kook