Kui Tartus rahvaülikoolis esimene eesti keele kursus ukrainlastele välja kuulutati, täitusid kohad kiiresti.

"Huvi on väga suur. Nüüd on meil täitunud veel neli gruppi, nendest ühte veab vabatahtlikust eesti keele õpetaja, teised on toetatud Tartu linnavalitsuse poolt," ütles rahvaülikooli õppeosakonna juht Ingrid Leinus.

Kursused kestavad 60 akadeemilist tundi, selle ajaga saadakse algoskused, et igapäevaelu lihtsamates situatsioonides, nagu näiteks poes, hakkama saada. Üks õppegrupp kogunes juba kolmandat korda.

"Ma tahaksin siia jääda, sest seal (Ukrainas – toim.) on mul koduga probleeme. Ja ma tahaksin osata keelt, et tulevikus teha tööd, üürida korterit ja elada iseseisvalt," ütles Toma.

"Me pidime oma linna maha jätma, see on Tšernihiv, täielikus blokaadis. Me ei tea, kui pikalt me siia jääme. Me otsustasime keelt õppida, sest praegu meil pole kuhugi tagasi minna," rääkis Marina.

Sellised keeleõppe võimalused ukrainlastele on alanud praeguseks Tallinnas ja Tartus. Riik hakkab keelekursuseid pakkuma suvest, seda kokku 10 000 inimesele. Eestisse on tänaseks jõudnud üle 25 000 põgeniku.

"Me teame, et see arv inimesi, kes täna soovivad keelt õppida lähiajal, on kindlasti rohkem. Murekoht ongi see, et meil ei ole nii suurel arvul keeleõpetajaid. Isegi kui ütleme, et on kohe vaja õppida 20 000 inimesel, siis lihtsalt peame aru saama ka sellest, et mis on tänased võimalused," lausus kultuuriministeeriumi asekantsler  Piret Hartman.

Hartman lisas, et praegu võiksid võimalikud paljud ukrainlased õppida eesti keelt iseseisva õppe portaalidest, nagu näiteks keeleklikk.ee ja speakly.me.