Major Toomse: Ukraina NATO-st eemal hoidmine võib olla Venemaa jaoks võit
Välksõja ebaõnnestumine ja kogu Ukraina territooriumi vallutamisest loobumine ei tähenda, et Venemaa juhtkond ei võiks oma rahvale võiduna serveerida ka Ukraina NATO-st eemal hoidmist, ütles "Esimeses stuudios" kaitseliidu peastaabi vanemstaabiohvitser major Rene Toomse.
Vene vägede ajalooliselt hullumeelne plaan rünnata Ukrainat korraga viielt-kuuelt suunalt oli eos määratud ebaõnnestumisele, kuid sellest ei tasu järeldada, et Venemaal poleks teisi eesmärke, mida on võimalik Ukrainas siiski saavutada, ütles Toomse.
"Nii mitmelt suunalt tehtud rünnakut sellise logistika ja tundub, et ka väljaõppega ei olnud võimalik teostada. Praegu minnakse väiksema ambitsiooni peale välja, mis on niinimetatud (Ida-Ukraina) rahvavabariikide tugevdamine ja võib-olla ka Krimmi maismaaühenduse loomine. See võib olla tagasihoidlikum eesmärk," lausus ta.
Toomse sõnul on Venemaa taktika nüüd hoida ära Ukraina vägede koondumist Ida- ja Lõuna-Ukrainasse, kus tõenäoliselt hakkavad toimuma suured lahingud Donetski ja Luhanski oblasti ning Mariupoli pärast. Seal võivad Vene väed üritada Ukraina vägesid ümber piirata, lisas ta.
Separatistlikud piirkonnad Ida-Ukrainas annavad Venemaale veel ühe võimaluse oma eesmärke täita, märkis Toomse.
"Tõenäoliselt hoiavad nad neid rahvavabariike kinni ja see võib kesta päris pikalt. Meil on ju kogemus olemas, Abhaasia külmutatud konflikti näol. See võib olla miinimumeesmärk," ütles ta.
Toomse sõnul on ilmselgelt nüüd Vene juhtkonna laualt maas variant, et kogu Ukraina võetakse ära. Strateegiline eesmärk võib olla aga endiselt saavutatav.
"Tekitada selline konfliktipiirkond riigi territooriumil, see on täiesti piisav peamiste eesmärkide jaoks, mida (Venemaa president Vladimir) Putin ja juhtkond seadis, et Ukraina ei astuks NATO-sse. See oli kõige suur hirm või ebameeldivus Venemaa jaoks. /.../Nad tulid selle kaardiga kohe alguses välja, ja nad võivad oma rahvale öelda, et tegelikult – korras, tehtud, me võitsime," lausus Toomse.
Relvaabi Ukrainale kui võtmeküsimus
Toomse sõnul on ukrainlased näidanud end ühtse rahvana ja visade võitlejatena, kuid arvulises ülekaalus Vene vägede vastu on ukrainlastel hädasti vaja lääneriikide relvaabi.
"Kui sul on vastane, kes on rumalam kui sina, aga tal on palju mehi, palju varu, palju masinaid, siis lähebki mäng selle peale, et kellel on relvastust rohkem. Ukrainal on massiliselt relvaabi vaja, sest inimesi neil jagub," ütles ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk