Venemaa on Ukraina lahinguväljal takerdunud ning korraldab massilisi õhurünnakuid Kiievile. Viimastel nädalatel on Venemaa teinud ka Balti riikide suunal üha sõjakamaid avaldusi. Näiteks ähvardas Kreml pommitada Läti "otsustuskeskusi", olles eelnevalt süüdistanud riiki Ukraina droonioperaatorite majutamises. Läti võimud lükkasid need süüdistused tagasi.

Leedus anti eelmisel nädalal õhuhäire ja valitsus varjus punkrisse, kuna Valgevene suunalt lähenesid õhuruumile arvatavad Vene droonid.

Samuti avaldas Venemaa kaitseministeerium kaheksas Euroopa riigis asuvate ettevõtete aadressid, mis väidetavalt teevad Ukrainaga droonitootmises koostööd. Ministeerium hoiatas "ettearvamatute tagajärgede" ja "järsu eskalatsiooni" eest, kui sõjaline abi Kiievile ei lõpe.

Kuigi hirm, et Venemaa võib konflikti Euroopasse laiendada, pole uus, on viimaste arengute tõttu muutunud teema pakilisemaks. Mitmed Euroopa riikliku julgeoleku ametnikud on hoiatanud, et Venemaa võib proovida testida NATO ühtsust, võttes sihikule mõne Balti riigi, Rootsi ja Taani saared Läänemeres või alliansi territooriumi Arktikas.

"Euroopa julgeolekukeskkond on viimase 24 kuu jooksul halvenenud ning me näeme Venemaa poolel suuremat valmidust võtta hübriidoperatsioonides suuremaid operatiivriske, liikudes edasi ka kineetiliste elementideni," ütles Rootsi kaitseminister Pål Jonson intervjuus. "Mõistame, et peame keskenduma oma heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisele Venemaa vastu."

Seda heidutust on nõrgendanud USA president Donald Trumpi hiljutised ähvardused NATO-st lahkuda ning tema sammud Euroopas paiknevate USA vägede vähendamiseks. 

Euroopa kõrgemate ametnike sõnul kardetakse, et Venemaa võib näha järgmise 12 kuu jooksul võimalust, kuna Iraani sõjast tingitud naftašokk tekitab Euroopas täiendavat poliitilist segadust. See annab hoogu parempopulistlikele erakondadele, kes soovivad taastada Venemaa nafta ja gaasi ostmise ning lõpetada Ukraina toetamise.

"Teame, et Venemaa eesmärk on ohustada kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Seetõttu on igati põhjust olla äärmiselt valvas, jätkata Ukraina toetamist ning loomulikult pingutusi Euroopa taasrelvastumise nimel," ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad. 

Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised, kus Venemaa suhtes sõbralikumal kandidaadil on suured võiduvõimalused.

Mitme Euroopa riigi luure- ja sõjaväeametnike sõnul puuduvad märgid, et Venemaa liigutaks lähitulevikus tegelikult vägesid või tehnikat, et korraldada rünnakuid Balti riikidele või mujale väljapoole Ukrainat. Samas lisasid nad, et lähikuudel seisab Venemaa president Vladimir Putin silmitsi karmi valikuga, mille tingib kurnamissõja matemaatika.

Lääne luurehinnangute kohaselt kaotavad Vene väed kuus ligi 35 000 sõdurit, mis ületab Kremli värbamisvõimekust. Sõja jätkamine Ukrainas praeguses tempos muutub peagi võimatuks ilma sundmobilisatsioonita. Seda pole Venemaa aga teinud alates 2022. aastast, mil ühekordse kampaania korras kutsuti teenistusse 300 000 sõdurit. Sellisel sammul oleksid tohutud tagajärjed nii Venemaal kui ka välismaal.

"Kui korraldada mobilisatsioon lihtsalt selle sõja jaoks, antakse signaal, et sõda tegelikult ei võideta," ütles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. "Seega jõuab kätte hetk, mil neil on vaja eskaleerida, et mobilisatsiooni õigustada. See on väga ohtlik punkt. Muidugi ei näe keegi Putini pähe, kuid just selline võib olla kalkulatsioon, et edasi liikuda ja muuta selle sõja lineaarset kulgu."

Praegune patiseis on suures osas tingitud nii Ukraina kui ka Venemaa edusammudest droonisõjas. Endisest rindejoonest on saanud kümnete kilomeetrite laiune "tapatsoon", kus igasugune liikumine avastatakse tavaliselt kiiresti ning pealetungivad üksused hävitatakse ammu enne vaenlase positsioonideni jõudmist. 

Ukraina kasvav eelis pikema lennuulatusega droonide vallas, mida võimaldab Starlink, tähendab, et Kiiev suudab sihikule võtta ka liikuvaid veokeid ning kütuse- ja laskemoonaladusid enam kui 150 kilomeetri kaugusel Venemaa tagalas. See häirib rängalt Venemaa logistikat rindejoone taga.

"Venemaa ei saa endale lubada sõja jätkamist praegusel kursil, sest langeb kahanevate ressursside lõksu," ütles Kiievis asuva kaitsereformide keskuse esimees ning endine Ukraina kaitse- ja luureametnik Oleksandr Danõljuk. "See tähendab, et Putin peab eskaleerima. Ta võib seda teha vertikaalselt, suurendades vägivalla intensiivsust, sealhulgas tuumašantaaži kaudu, kuid ilma tuumarelvi tegelikult kasutamata. Horisontaalselt saab ta aga laiendada konflikti geograafiat, püüdes sõda parematel tingimustel külmutada."

Venemaa korraldas juba sel kuul erakorralised tuumaõppused, mis hõlmasid lõhkepeade paigutamist Valgevenesse. Samuti hoiatas Moskva, et Kiievit ootab ees "süsteemsete" raskete pommitamiste laine, sarnaselt eelmise nädalavahetuse raketi- ja droonirünnakutele. Välissaatkondi ja kodanikke kutsuti üles pealinnast evakueeruma.

Putin, kelle väejuhid mõtlevad nüüdseks lahinguvälja edusamme rutiinselt välja – väites end kontrollivat linnu, mis on tegelikult Ukraina käes (näiteks Kupjansk ja Lõman) –, kinnitab jätkuvalt, et võit on silmapiiril. 

"Olukord rindejoonel on Ukraina relvajõudude jaoks muutumas raskest ja kriitilisest tasapisi katastroofiliseks," ütles Putin sel kuul, kutsudes Ukraina sõdureid üles mitte järgima Kiievis asuva "ebaseadusliku ja vargaliku hunta" käske.

Miski ei viita sellele, et Putini strateegilist eesmärki – kogu Ukraina allutamist ja Euroopa jõutasakaalu ümberkujundamist – oleks hoolimata Moskva raskustest lahinguväljal koomale tõmmatud. 

"Venemaa võib küll muuta taktikat, kuid ei ole muutnud oma strateegiat ega eesmärke ning iseenesest ta ei peatu," sõnas Ukraina asevälisminister Marjana Betsa. "Riigi imperialistlikud ja revanšistlikud püüdlused on endised."

Venemaa ametlikus diskursuses, mis on pärast Trumpi valimist olnud USA suhtes suhteliselt leplik, kujutatakse Euroopa Liitu – mis kannab nüüd suurema osa Ukraina toetusest – lepitamatu vaenlasena, keda tuleb karistada või kes tuleb hävitada.

"Venemaa näeb Euroopa Liidus selgelt ohtu oma valitsemissüsteemile, mis põhineb rõhumisel ja hirmul," ütles EL-i demokraatia, õiguskaitse ja õigusriigi volinik Michael McGrath intervjuus. "Lõppkokkuvõttes on nende eesmärk Euroopa Liit hävitada. Me ei tohiks endale selles osas illusioone luua, sest nad ei soovi oma ukse taha suurt, võimsat ja ühtset demokraatlikku blokki."

Hiljutistel sõjamängudel alistasid Ukraina droonimeeskonnad kiiresti endast palju suuremaid NATO üksusi. Probleem on selles, et Vene vägedel on võrreldav kogemus ja droonivarustus ning nad saaksid Euroopa armeede vastu tõenäoliselt palju paremini hakkama kui Ukraina vastu, eriti kui USA ei kiirusta appi, märkis leht.

Selliseks eskalatsiooniks peaks Venemaa aga esmalt oma vägede ridu täiendama. 

"Mobilisatsioon on tehniliselt täiesti teostatav; nende mobilisatsioonisüsteem on korda tehtud. Kuid see tekitaks ka tõsiseid sisemisi probleeme ja survet, mis omakorda võiksid viia erinevate huvitavate arenguteni. See oleks Putini jaoks riskantne otsus," sõnas Eesti välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin. 

"Venemaa siseriiklikud probleemid hakkavad kuhjuma: ebaedu lahinguväljal, finantsolukord ning Ukraina süvalöögid, mis mõjutavad nii majandust kui ka elanikke," lisas ta.

Rootsi kaitseminister Jonson tuletas meelde, et pärast mobilisatsiooni algust 2022. aasta sügisel põgenesid sajad tuhanded vene mehed riigist, kartes sattuda Ukraina hakklihamasinasse. "Eelmisel korral, kui Putin mobilisatsiooni korraldas, toimus märkimisväärne ajude äravool ning nägime ka Putini populaarsuse järsku langust," märkis ta.

NATO ründamine oleks ränk viga, lisas Jonson."Oleme vankumatult valmis kaitsma liitlaste territooriumi igat sentimeetrit," rõhutas ta.

Idee murda Ukrainas tekkinud patiseisust välja, laiendades sõda NATO riikidesse Baltimaadesse, võib olla Putinile ahvatlev, kuid samas ohtlik, arvas Saksamaa staažikas parlamendisaadik Norbert Röttgen. 

"See oleks Putinile tohutu lisarisk – olles Ukraina vastu ebapiisavalt edukas, kaasata sõjalisse konflikti lihtsalt veel üks väga tugev vastane," ütles Röttgen.

Samas on Putin tuntud suurte riskide võtmise poolest, lisas ta. "Hoolimata oma kahtlustest peame arvestama ka sellega, et Putin käitub irratsionaalselt ja eskalatsioonile suunatult," sõnas ta.