"Lahingu Kiievi pärast on Ukraina võitnud. Võit Kiievi pärast on ukrainlastele oluline, sest see tõstab nii sõjaväe kui ka ühiskonna moraali. Aga see pole sõja lõpptulemuse jaoks veel otsustava tähendusega," rääkis kolonel Märk.

Et Ida-Ukrainas laiaulatuslikule rünnakule minna, peab Venemaa oma vägesid ümber grupeerima. See on Märgi sõnul ajaaken ka Ukrainale, kelle jaoks on oluline Harkivi-Iziumi liin kinni panna.

"Ukraina võitlusvõime jaoks on oluline relvaabi suurendamine lääneriikide poolt. Kaitserelvade kõrval muutuvad üha olulisemaks ründerelvad. Nii pikema maa õhukaitse, merekaitse, soomustehnika, ründelennukid jne. Neid on hädasti vaja, et ukrainlased suudaks hoida olemasolevat rinnet ja et Vene föderatsiooni poolt hõivatud alasid tagasi võtta," sõnas Märk.

Küsimusele, kas lääne relvaabis saab kindel olla, kui siiani pole suudetud ründelennukeid Ukrainale anda, vastas Märk, et ei maksa olla kindlad, et Ukraina lennukeid ei saa.

"Kui vaatame USA-d, Suurbritanniat, Saksamaad jne, siis on arenguid riikidelt, kes on valmis soomustehnikat, ründederoone jne andma. Teatud positiivsed arengud on olemas, aga muidugi tuleks relvaabi jõuliselt suurendada. Ukrainal on kõiki pikamaa relvasüsteeme vaja, et operatsiooni pausi ära kasutada. Et kaitseoperatsioonilt ründele üle minna, on vaja ründerelvi."

Kui palju isikkoosseisu mõlemal poolel sõdib, ei ole Märgi sõnul täpselt teada, sest neid ei avalikustata. Seni avaliks allikates kirjutatu põhjal on Ukraina regulaarväed suurusjärgus 100 000+ meest. Nende territoriaalkaitsevägede kohta öeldi enne sõda, et ka vabatahtlikena läheb võitlema 100 000+ meest.

"Täna hindame, et neid on rohkem. Suurusjärgus 300 000 relva all olevat võitlejat võiks olla Ukrainal. Vene Föderatsioon koondas sõja algul piirile 180 000 kuni 190 000 meest, aga mis on tänane täpne seis, seda numbrit on väga raske välja tuua," sõnas Märk.

Rääkides Butšas ja teistes Ukraina linnades Vene vägede poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest, ütles Märk, et talle on täiesti arusaamatu, et üks sõjavägi selliseid asju teeb.

"Sellised äärmiseid võikaid inimsusevastaseid kuritegusid on raske isegi kommenteerida. Võib ju olla, et sõdurid massipsühhoosis teevad seda, sest aastaid Vene propagandat ja ajupesu on neid selleni viinud. Et nende jaoks pole neil vastas inimesed, ehkki ka sellest on terve mõistusega raske aru saada. Aga minu jaoks on arusaamatu ka selliste relvajõudude juhtimisstruktuur. Et kui sõduri tasandil võib indiviidi vastutus grupis kaduda või ta ei julge eristuda, siis kuidas juhid, ka madalamal tasandil ei sekku ja seda ära ei hoia," sõnas kolonel Märk.