Aab: LNG-terminali rajamisel saaksime sügiseks loobuda Vene gaasist

Foto: Ken Mürk/ERR

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul saaks Eesti LNG terminali rajamisel loobuda sügiseks Vene gaasist. Keskerakond soovib lisaeelarve läbirääkimistel raha ka kiire hinnatõusu tõttu täiendavateks toetusteks, kuid selle osas pole koalitsioonipartneriga kokkuleppele jõutud.

Aab ütles, et lisaeelarvest on paika pandud ligikaudu kolmveerand ning sinna on sisse arvestatud tänavuseks planeeritud kaitseinvesteeringud.

"Järgmisena on laiem teema energiajulgeolek. Praegu kaardistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium variante, mis puudutab LNG võimekust. Me tegime ära põhimõttelise otsuse, et võimekuse tekitamiseks tehakse esialgsed investeeringud ära. Ka siin käivad läbirääkimised, kas seda teeb eraettevõtja või osaleb riik, neid täpseid lahendusi hetkel ei ole," rääkis Aab.

"Kindlasti gaasi varustus ja energiajulgeolek panustab ka sinna, et meie hinnad ei hüppa järgmisel hooajal taevastesse kõrgustesse ja aitavad toime tulla nii inimestel kui ettevõtetel," rääkis Aab.

Leedu on lõpetanud Vene gaasi ostmise, sarnast plaani arutab ka Läti. Aab ütles, et LNG terminali rajamisel oleks ka Eestil selleks võimekus ning valitsuse hinnangul tuleks Vene gaasist loobuda esimesel võimalusel.

"Me teeme praegu suuri pingutusi, et see oleks realiseeritav. Kui me suudame LNG võimekuse tekitada, suudame praktiliselt Vene gaasist loobuda. Praegused ja järgnevad kuud on meil tagatud Lätis asuva mahutiga. Hiliseim aeg, kus peaksime oleme võimelised end varustama LNG gaasiga, on sügis ja selles suunas need ettepanekud on," ütles Aab.

Aabi sõnul tähendaks koheselt Venemaa gaasist loobumine teatud ajaks varutud gaasist sõltumist ja uut gaasivaru ei tohiks enam Venemaalt otsa. "Euroopa Liit praegu kaardistab, et ühishankega muretseda gaasi juurde, aga meie piirkonnas tähendab see LNG gaasi. Kui me need otsused teeme, siis sügiseks saame öelda, et oleme valmis loobuma Venemaa gaasist täielikult," ütles ta.

LNG-terminali rajamiseks on erinevaid variante ja Aabi sõnul oleks kõige parem rajada see koostöös naaberriikidega. "Kõige konkreetsemaks on läbirääkimised läinud soomlastega. Lätlastel on oma plaanid, aga kindlasti nad pole sügiseks valmis LNG-d vastu võtma. Leedu otsus tähendab, et Klaipedasse laekuva LNG gaasiga varustavad nad eelkõige ennast ja gaasitoruga ühendavat Poolat. Meie peame oma lähipiirkonnas selle lahendama ise," ütles Aab.

Majandusministeerium esitab esialgse lahenduse LNG terminali võimekuse rajamiseks valitsusele neljapäevaks.

"Vaatamata sellele, kui valmis on seda tegema Läti ja Soome meiega koos, peaksime meie ise selle võimekuse looma. Kindlasti Läti ja Soome tarbivad seda gaasi, kui see terminal siia tuleb," rääkis Aab.

Keskerakond pole aktsiisilangetuse plaanist loobunud

Lisaeelarvest on LNG terminal üks suuremaid otsuseid.

Aabi sõnul tegi Keskerakond valitsuses ettepaneku ka hinnatõusu leevendamiseks aktsiisilangetuseks, kuid selle osas kokkulepet ei ole. Reformierakond hinnatõusu leevendamiseks ettepanekuid teinud ei ole, märkis ta.

"Me oleme püstitanud koalitsioonipartneri eest küsimuse, kas me ei peaks kohe midagi tegema hinnatõusu leevendamiseks. Olgu see inimeste toimetuleku osas või mõningate maksude osas, nagu aktsiisid. Kuna siin kokkulepet ei ole, pole mul veel midagi rääkida, aga ka täna läbirääkimised jätkuvad," rääkis Aab.

Minister märkis, et kuna lisaeelarve koostamine alles käib, ei saa kommenteerida täpseid kulutusi, kuid seni kirja pandud kuluread ulatuvad sadade miljonite eurodeni. "Kui ma räägin sellest tabelist, mis on laiapindne riigikaitsesse, energiajulgeolek, valmisolekulud, kuhu kuulub ka sõjapõgenike vastuvõtmine, siis need on tabelis olemas ja pigem räägime sadadest miljonitest."

Keskerakonna tehtud täiendavad ettepanekud läheksid Aabi sõnul maksma suurusjärgus mõned kümned miljonid eurod. "Nii aktsiiside langetamine miinimumtasemele, näiteks toimetulekutoetuse piiri tõstmine, milles ma siiski loodan, et jõuame kokkuleppele. Oleme teinud ka ettepaneku ühekordselt toetada riskirühmasid – pensionärid ja lastega pered – et saada hinnatõusuga hakkama, mis seosess sõjaga Ukrainas veel hüppeliselt kasvasid," rääkis ta.

Keskerakond soovib toimetulekutoetuse piiri tõsta 150 eurolt 200 euroni. Samuti on laual arutelu, kas maksta 100 eurot riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerimise eest hüvitist.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: