Veskimägi: 1. novembriks peaks Paldiskis LNG vastuvõtuvõimekus olemas olema

Foto: ERR

Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul peaks plaanide järgi olema Paldiskis veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus olemas 1. novembriks.

Veskimägi selgitas "Esimeses stuudios" Eesti ja Soome ühist plaani LNG vastuvõtuvõimekuse loomiseks. Alexela ehitab Paldiskisse kai, Elering tagab ühendused.

"Põhimõtteliselt plaan on selline, et Eesti ja Soome läbi nii Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringi kui ka Soome gaasisüsteemihalduri Gasgrid Finlandi me rajame nii Soome lahe lõunakaldale Paldiskisse kui ka Soome lahe põhjakaldale Inkoosse LNG terminali vastuvõtuvõimekuse ja kahe peale rendime laeva," kirjeldas ta.

Osalus ja kulud jagunevad vastavalt kummagi riigi gaasi lõpptarbimisele, mis Soomes on umbes 20 teravatt-tundi aastas ja Eestis viis teravatt-tundi aastas.

Järgmiseks küttehooajaks tuleb LNG laev Veskimäe sõnul sellesse maagaasi vastuvõtukohta, mis on selleks ajaks valmis ja võimeline seda vastu võtma. Plaanide järgi saab Paldiski terminal valmis varem kui Inkoo oma.

"Meie tänane plaan, mille oleme teinud koos Alexelaga, näeb ette, et 1. novembriks peaks Paldiskis olema see vastuvõtuvõimekus olemas," kinnitas Veskimägi ja tõdes, et see on väga lühike aeg.

"Kindlasti me läheme siin maailmarekordit tegema. Ühtegi sellist veeldatud gaasi vastuvõtuvõimekust pole tehtud kuudega. Nagu Saksamaagi on öelnud, kes tahab kaht terminali, et see võtab kaks-kolm aastat."

Soome võimekus peaks Veskimäe sõnul valmima umbes aasta hiljem.

"Aga me vähemalt ise usume, et kui meil on ta siin sügiseks valmis, siis see, kas soomlastel on valmis või mitte, meie tarbijate järgmise talve gaasivarustuse mõttes ei oma suurt tähtsust. Ja loodetavasti ka Soome gaasitarbijate vaatest, sest Balticconnector siiski suures plaanis koos Hamina LNG terminaliga katab ära ka Soome maagaasivajaduse ilma Venemaa gaasitarneteta," rääkis Veskimägi.

Läti peaminister Krišjanis Karinš on öelnud, et lisaks Paldiskile võiks LNG terminal asuda ka Lätis. Veskimäe hinnangul piisaks siinsesse piirkonda kahest terminalist.

Veskimägi kinnitas, et Paldiskisse sobiv LNG laev on silmapiiril olemas. "Meil on täna üks laev silmapiiril, mis on sellistes gabariitides, sellise võimekusega ja põhimõtteliselt saaks 1. novembrist siin Soome lahe piirkonnas olla," ütles ta.

Ka gaasi tema sõnul turul jagub, küsimus on vaid, millise hinnaga.

"Gaasi ei hakka ostma riigid ega põhivõrguettevõtjad, kes terminali rajavad, ja hiljem terminalioperaatorid. Seda teevad ikkagi turuosalised. Veeldatud gaasi globaalne turg on väga likviidne ja 25 või isegi 50 teravatt-tundi – üks laev on üks teravatt –, kindlasti on see kogus turul saada, küsimus on, mis hinnaga ja mida gaasi hind üldse hakkab tegema. Pigem on küsimus hinnas, mitte selles, kas on saada või mitte."

LNG projekt mõjutab ka gaasi lõpphinda.

"Kindlasti nagu valitsus eelmisel talvel võttis tipphinna kompenseerimise enda kanda, samamoodi ka see, et kui läheme tegema LNG projekti kui varustuskindluse projekti, siis see ei tule tarbijahinna sisse. Selleks valitsus näeb lisaraha. Mis tuleb hinna sisse, on tõenäoliselt see 700 meetrit toru, mida me Paldiskis teeme, ja haalamiskohad. Aga selle mõju on umbes 0,38 eurot megavatt-tunni kohta," rääkis Veskimägi.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: