RKAS korraldab praegu mitmeid suuri avaliku sektori kinnisvara arendusprojekte - riigigümnaasiumide õppehoonete rajamine, Viljandi uue haigla- ja tervisekeskuse kompleksi rajamine, sisejulgeoleku tagamisega seonduvate objektide väljaehitamine jmt.

Kusmini sõnul on nende planeeritud ajakavas ja maksumuses elluviimise tõenäosus viimase paari nädalaga järsult langenud. Juba Covid pandeemiaga algas ehitushindade ja ehitusmaterjalide järjepidev kallinemine, kuid nüüd on seoses sõjategevusega Ukrainas tabanud ehitussektorit ka materjalide tarneraskused, kütusekulutuste järsk kasv ning süvenenud on ka sektoripõhine tööjõupuudus.

RKAS monitoorib riigihangete pakkumiste tulemustel baseeruvat ehitushinna indeksit. 2021. aasta neljandas kvartalis kallines riigihangete valimi ehitushind 30,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See tähendab, et büroohoone keskmine riigihanke ehitushind jõudis tasemele 2206 EUR/m2
(käibemaksuta). Samuti pikenesid riigihangete tulemusel sõlmitud ehituslepingute kestvused nelja kuni kuue kuu võrra, sest ka ehitusmaterjalide kättesaadavus halvenes.

Kusmini sõnul on RKAS-i ehitussektori koostööpartnerid andnud teada, et lähiajal muutub olukord veelgi raskemaks ning kiireid lahendusi tarneahelate muutmiseks või Eesti ehitusettvõtete poolt riikide üleste probleemide lahendamiseks napib.

"Kallinev energiahind, tööjõupuudus ehitusplatsil, kus paljud Ukraina taustaga ehitustöölised on suundunud tagasi Ukrainasse, et kaitsta
oma kodumaad ning materjalide kättesaadavus, süvendavad veelgi pingelist olukorda. Suur osa ehituses kasutatavast metallist, bituumenist või puitmaterjalist on seni tarnitud Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt," loetles Kusmin.

Euroraha tagasinõude oht

Ta tõi välja, et riigihangete tavapraktikas on lepingute muutmine (tähtaeg, hind jms) rangelt reguleeritud. Ja isegi kui lepingut ei muudeta, on raskustesse sattunud töövõtjate suhtes mõistva suhtumise ülesnäitamine osutunud äärmiselt
problemaatiliseks.

"Nimelt on esinenud juhtumeid, kus Euroopa Liidu struktuurfondide poolt rahastatud projektide puhul esitatakse tagasinõudeid pelgalt seetõttu, et töövõtjale lisaaja võimaldamist (täiendava tähtaja andmist kohustuste täitmiseks) või leppetrahvi mittekohaldamist töövõtja suhtes on tõlgendatud kui hankelepingu lubamatut muutmist."

Kõik see võib Kusmini sõnul praeguses erandlikus olukorras tuua kaasa tööde katkemise paljudel olulistel ehitusobjektidel, mille tulemusel võivad jääda mitmed ehitused poolikult seisma.

"Võimalus on ehitustööde lõpetamiseks läbi viia küll uued riigihanked, kuid see tähendab, et projekti maksumus tulenevalt muutunud turuolukorrast ja ettenägematute tulevikuriskide hinda sisse arvamisest kui ka teise töövõtja objekti ülevõtmisega seotud riskidest kallineb. Samuti lükkub edasi projekti elluviimise tähtaeg. Ei ole välistatud ka võimalus, et prognoosimatu hinnatõusu või tarneraskuste tõttu kordub sarnane muster ka uute hankelepingute puhul, kuna määramatus turul on väga suur."

Suure osa Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastavate projektide abikõlblikkuse periood lõpeb 2023. aasta lõpus. RKAS-i juhi sõnul on eelkirjeldatud riskide tõttu mitmete töös olevate objektide valmimine abikõlblikkuse perioodi lõpuks enam kui küsitav.

"Mis omakorda tõstatab Eesti riigi jaoks Euroopa struktuurfondidest rahastavate projektide osas tagasinõude riski. Riigi Kinnisvara poolt juhitavatest projektidest kuuluvad kõrge riskiga projektide hulka riigigümnaasiumite programmi raames rajatavad objektid ning Viljandi haigla ja tervisekeskus. Võib prognoosida, et ka kohalikel omavalitsustel ning teistel avaliku sektori tellijatel on analoogilisi struktuurifondide rahastusega projekte, mille osas detailne info RKAS-il puudub."

Neli ettepanekut, kuidas olukorda leevendada

RKAS-i juht käis välja ka neli ettepanekut, mis võiks aidata praeguses määramatus olukorras selgust ja kindlust tuua nii ehitussektori, riiklike tellijate kui ka valitsuse jaoks.

Esiteks, algatada tuleb valitsuse tasandil võimalikult kiirelt arutelu Euroopa struktuurifondide rahastuse kasutamisega seotud riskide suurenemise osas ning vajadusel ka laiemalt dialoog Euroopa tasandil, et leida võimalus struktuurifondide abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks seniselt 2023. aastalt kuni paari aasta võrra.

Teiseks, praegu töös olevate hankelepingute täitmiseks kui ka uute riigihangete korraldamiseks kindluse andmiseks on vajalik, et riik rahandusministeeriumi kaudu annaks üldised kirjalikud suunised hankelepingute muutmise võimaluste kohta nii tööde kallinemise kui ka tähtaja edasilükkumise osas.

Kolmandaks, riigieelarve ja riigieelarve strateegia (RES) protsessis tuleb kavandada ja eraldada vahendid töös olevate projektide lõpuleviimiseks, sh arvestada struktuurifondide rahastusega projektide omaosaluse muutuste vajadustega.

Neljandaks, riigieelarve strateegia protsessis tuleb võtta arvesse erakorralisest turuolukorrast tingitud muudatusi kavandatud ja varem kinnitatud investeeringute maksumustes ja elluviimise ajakavades.