Euroopa Komisjon on avaldanud 5.05.21 määruse eelnõu (COM(2021) 223 final), mis asub lahendama probleemi, et EL-i siseturgu võivad moonutada kolmandatest riikidest pärit toetused. Määrus kohaldub ka teatud koondumiste puhul, kuid keskendun vaid määruse mõjudest riigihangetele.

Näib, et viimastel aastatel on välisriigi toetustel olnud mõnel juhul moonutav mõju EL-i siseturule, luues ebavõrdsed konkurentsitingimused. Kuigi kolmandate riikide antud toetuste kohta on ikka veel üldiselt vähe teavet, on üha rohkem juhtumeid, kus näib, et välisriigi toetused on hõlbustanud EL-i ettevõtjate omandamist, mõjutanud investeerimisotsuseid, moonutanud teenustekaubandust või mõjutanud muul viisil nende saajate käitumist EL-i turul, kahjustades ausat konkurentsi.

Kujutame näiteks ette, et Eesti hankel osaleb Jaapani ettevõtja (või näiteks selle EL-is asutatud tütarettevõte), keda on Jaapani valitsus toetanud viimasel kolmel aastal niivõrd tugevalt, et Euroopa ettevõtted ei suuda rahaliselt selle ettevõttega konkureerida. Euroopa riikide antav riigiabi on reguleeritud Euroopa õigusandlusega, kuid näiteks Jaapani antavad riigiabi reeglid on väljaspool EL-i mõjusfääri. Seetõttu puudub hetkel tõhus mehhanism võitlemaks kolmandatest riikidest pärit riigiabiga, mis moonutab siseturgu.

Lahenduseks on Euroopa Komisjon tulnud välja määruse ettepanekuga (eelnõuga), mis muuhulgas adresseerib siseturu konkurentsi moonutusi riigihangete vallas. See hakkab kohalduma riigihangetes, milles hankelepingu eeldatav maksumus ületab 250 miljonit eurot, mida Eesti vaates ei juhtu küll sagedasti. Määruse kohaldamisalasse ei hakka kuuluma kaitse- ja julgeolekuhanked.

Kõik pakkujad peavad sellistes riigihangetes ise deklareerima hankijale, kas ja kui palju on nad saanud kolmandatest riikidest toetuseid viimase kolme aasta jooksul enne hanketeate avaldamist. Sealjuures kohaldub see ka Euroopa Liidus asutatud pakkujatele. Kui pakkuja jätab selle teabe deklareerimata, siis sellise pakkujaga lepingut sõlmida ei tohi. Toetused peavad peale pakkujate endi deklareerima ka nende peamised alltöövõtjad ja tarnijad.

Mis on üldse välisriigi toetus, mida peab hakkama deklareerima riigihangetes osaledes?

Välisriigi toetust tuleks määruse kontekstis käsitada sekkumisena, mis vastab kolmele kumulatiivsele tingimusele:

1. Rahalist toetust peaksid otseselt või kaudselt andma kolmanda riigi ametiasutused. Rahalist toetust võidakse anda avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste kaudu.
2. Selline rahaline toetus peaks tooma kasu ettevõtjale, kes tegeleb majandustegevusega siseturul. Mittemajandusliku tegevusega tegelevale üksusele antav rahaline toetus ei kujuta endast välisriigi subsiidiumi.
3. Kasu peaks saama üksik ettevõtja või tööstusharu või mitu ettevõtjat või tööstusharu. Kasu võib kindlaks teha juriidiliselt või faktiliselt.

Üldiselt ei peeta siseturgu moonutavaks alla viie miljoni euro suurust toetust.

Kui pakkuja deklareerib kolmandatest riikidest pärit toetusi, siis peab hankija selle info edastama Euroopa Komisjonile, mis peab 60 päeva jooksul otsustama, kas on alust algatada detailne uuring kolmandast riigist pärit toetuse mõju uurimiseks ehk kas see moonutab siseturgu. Selle aja jooksul on hankijal keelatud hankelepingut sõlmida ehk riigihange on selle aja jooksul sisuliselt peatunud.

Komisjoni detailne kontroll peab toimuma 200 päeva jooksul. Selle menetluse jooksul saab Komisjon otsustada, kas kolmanda riigi toetus moonutab siseturgu. Kui pakkuja on võtnud kohustusi konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks, siis selliseid muudatusi ei peeta pakkumuse lubamatuks muudatuseks ning komisjon lubab sellise lepingu sõlmimise. Kui komisjon ettevõtja poolt pakutavate kohustustega nõus ei ole või viimane neid ei pakugi, siis keelab komisjon sellise pakkujaga hankelepingu sõlmimise.

Pakkujad peavad teavitamiskohustust tõsiselt võtma, sest ettepaneku kohaselt saab komisjon õiguse trahvida teavitamiskohustust rikkuvaid ettevõtjaid, kes tahtlikult või hooletusest jätavad kolmandatest riikidest pärit toetused riigihankes deklareerimata. Trahvi suurus on kuni kümme protsenti eelmise majandusaasta käibest. Ebaõige või eksitava teabe esitamise puhul on trahvi suuruseks kuni üks protsent eelmise majandusaasta käibest.

Määrus on Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt, mis tähendab, et Eesti ei pea Euroopa Liidust tulenevaid nõudeid Eesti õigusesse üle võtma. Ettepaneku kohaselt jõustub määrus kuue kuu jooksul peale selle vastuvõtmist. Asjaosalistele teadaolevalt võib see juhtuda juba septembris 2022.

Ettevõtjad peavad enda jaoks selgeks tegema milliseid määruse nõuetele vastavaid kolmandate riikide toetuseid on nad viimase kolme aasta jooksul saanud ning need õigesti deklareerima hankijatele.

Eksimine võib ettevõtja jaoks kaasa tuua soovimatud tagajärjed hankelepingust ilmajäämise ning ka märkimisväärsete haldustrahvide näol. Hankijad peavad arvestama, et uus kontrollimehhanism võib pikendada aega, mis kulub hankemenetluse läbiviimiseks.

Määruse eesmärk on üllas ning Euroopa siseturult kolmandatest riikidest pärit turumoonutuste vältimine on igati vajalik. Küsitav on, kas määruse rakendumiseks vajalik kõrge hankelepingu eeldatav maksumus on ikka mõistlik, sest Eestis nii suure maksumusega riigihankeid naljalt ei tehta.

Kuna määrus on alles eelnõu staadiumis, on muudatused veel võimalikud. Ettevõtjatele toob see kaasa täiendava bürokraatia riigihankes osalemiseks ning EL-i õigusloojad võiksid kaaluda ettevõtja kontrollimist korra aastas, mitte igas riigihankes nagu eelnõu hetkel ette näeb.