Lauri Lugna: ärme pinguta ainult selleks, et paigal püsida

Oma tarneahelad suudavad ettevõtjad ümber kujundada ja uuesti tööle saada, kuid energiaküsimused nõuavad ka riiklikult pikemat vaadet. Fakt on see, et peame ühiskonnana kohanema, muutuma ja investeerima innovatsiooni, kirjutab Lauri Lugna.
EAS-i ja KredExi ühendasutuses oleme pidevalt suhtluses paljude erinevate ettevõtete ja sektorite esindajatega, et mõista milline on olukord majanduses ning kuidas saame neile toeks olla. Avasime spetsiaalselt ka infoliini, et kõigil oleks veel lihtsam meie poole pöörduda ning et riigil oleks edasiseks tegutsemiseks kriitiline sisend ettevõtjate tegelikest muredest.
Selleks, et saaksime segases olukorras ettevõttele rohkem toeks olla ja pakkuda kas oma asutuse, teiste organisatsioonide või riigiasutuste teenuste portfellist sobivaid lahendusi, on esmalt oluline ettevõtte probleemidest aru saada. Näiteks uue sihtturu leidmisest ei ole ettevõttele kasu, kui seal puudub vajalik tooraine, õiguslik raamistik või muu tegevust oluliselt mõjutab komponent.
Mida oleme seni täheldanud?
Peamised on tarneprobleemid: tähtaegu ei öelda välja; sisendite hinnad on märkimisväärselt tõusnud; uued tarnijad ei võta väikeste mahtudega jutule jne. See mure puudutab valdavalt metalli ja metalltoodete; puidu ja puittoodete; klaasi ja keemia ning väetiste tootjaid. Ahelreaktsioonis on mõju mõistagi pikas plaanis sektorite ülene.
Kui paljudes valdkondades on materjalipuudus tarneahelate katkemise paratamatu (ajutine) tagajärg, siis kahetsusväärselt avab see ka võimalused spekuleerimiseks, laoseisudega veiderdamiseks ja kunstlikult hinna üles keerutamiseks.
Samuti muretsevad ettevõtted energiavarustuse ja -hinna pärast ning endiselt on üliaktuaalne tööjõutemaatika. Mõistetavalt on paljud Ukraina mehed läinud kodumaad ja meie kõigi turvatunnet kaitsma. Teisalt otsivad paljud Ukraina ettevõtted peavarju ja väljundit mujal Euroopas. Üks sektor, kus kõik see on üha rohkem ilmne, on ehitus. See puudutab ehitussektorit laiemalt ning hakkab mõju avaldama projektide ehitusgraafikutele ja ehitushindadele.
Üks mis kindel, ettevõtjad on parimad kohanejad ja just keerulistel aegadel kerkib esile see südi võime võimatust olukorrast veel tugevamana välja tulla. Nagu näitas meile ka koroonakriis, siis kindlasti ei tohi ootamatus situatsioonis hanguda ja endise olukorra taastumist ootama jääda.
Mida teeb riik, et aidata?
Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eesti osaline paljudes ühenduse kaubanduskokkulepetes, mis hõlmavad endas mitmesuguseid tollitariifide erisusi ja muid soodustingimusi kauplemisel. Rahvusvaheliste kaubanduslepete ja tariifipoliitikate rägastikus orienteerumiseks on Euroopa Komisjon loonud väliskaubandusportaali Access2Markets kõikidele ekspordist ja impordist huvitatud ettevõtetele.
Access2Markets on tasuta tööriist, mille abil saavad ka väiksema kaliibriga eksportijad ligipääsu olulisele turuinfole ja kauplemise tingimustele, mis aitab paremini siseneda erinevatele eksporditurgudele. Euroopa Komisjon uuendab andmeid pidevalt, mis on kiiresti muutuvate seaduste ja regulatsioonide taustal portaali suurim väärtus.
Toormaterjalid ja sisendid ei ole maailmast otsa lõppenud, lihtsalt aastate (või isegi aastakümnetega) on tarneahelad välja kujunenud vahel ka harjumuse ja mugavuse mõjul. Praegune olukord sunnib kohanemiseks oma tarnepartnereid üle vaatama ning Access2Markets on üks tööriist selle tegemiseks.
Üks osa ettevõtete kohanemisest on ka riigi toe nutikas kasutamine, olgu see näiteks ekspordi suunal meie ühendasutuse välisesinduste võrgustikult abi küsimine, kiire likviidsusküsimuse lahendamine või midagi muud. Kui üksi ei saa, siis koos ikka saab.
Lisaks otsesele nõustamisele ja toetamisele tegeleme ühendasutuse poolel ka Eesti maine hoidmisega ja edendamisega. Väga lihtsalt öeldes, kui muu maailm, meie äripartnerid, investorid ja potentsiaalsed külalised arvavad, et siin käib sõda, siis on raske äri ja turismi edendada. Peame hea seisma selle eest, et neid hirme ja müüte ümber lükata. Me ei tohi ka riigina hanguda.
Kohanema peavad kõik
Kindlasti on ka probleeme, mille puhul EAS-i ja KredExi ühendasutuse käed lühikeseks jäävad, kuid kõik ettevõtjatelt saadud info koondame kokku ja esitame süsteemselt ministeeriumile, et juba edasist riigi tuge ja võimalikke täiendavaid abimeetmeid disainida.
Sarnaselt tervisekriisile võimaldab Euroopa Komisjon ajutisi leevendusi riigiabi andmisel ka käesolevas kriisis. Oleme läbirääkimistes nende leevenduste rakendamiseks, et saaksime käendusi, laene ja toetusi välja anda tavapärasest veelgi soodsamatel tingimustel. Peamine fookus on tarneahelate ümberkujundamisel ja energiahindade tõusu leevendamine võimalikult pikas perspektiivis.
Oma tarneahelad suudavad ettevõtjad ümber kujundada ja uuesti tööle saada, kuid energiaküsimused nõuavad ka riiklikult pikemat vaadet. Fakt on see, et peame kogu ühiskonnana kohanema, muutuma ja investeerima innovatsiooni.
Nii riigi kui ka ettevõtte tasandil on oluline sihte seada nõnda, et astuksime mitu sammu edasi, mitte ei pinguta kõigest väest, et püsida paigal. Rohepöörde vajadus on praegu rohkem ilmsem kui kunagi varem ning võimaldab meil tulevikus otseselt vähendada sõltuvust autoritaarsest idanaabrist. Seega on rohepöörde edukas elluviimine otseselt ka regiooni julgeoleku küsimus.
Toimetaja: Kaupo Meiel