Teadusnõukoda juhtinud Lutsari sõnul peab enne piirangute taaskehtestamist defineerima, mis haigusega Covidi puhul tegu on, sest selle põhjal saab ka hinnata võimalike piirangute seaduslikkust.

Lutsar tõi näiteks, et kui Taanis viimati koroonapiirangud ära võeti, defineeris sealne terviseamet Covidi uuesti. Kui enne oli see kiiresti leviv haigus, mille vastu puuduvad ravimid ja profülaktika, siis nüüdseks on olemas nii ravimid, profülaktilised meetmed, raviteadmised kui ka vaktsiinid.

"Kõigepealt peab Eesti terviseamet ütlema, mis haigusega on tegu. Minu arvates ei ole tegu eriti ohtliku nakkushaigusega," ütles Lutsar, lisades, et praegu on piisavalt andmeid, mis näitavad, et pigem on tegu hooajalise viirushaigusega, nagu see on defineeritud Rootsis.

Lutsari sõnul jääb alati väike võimalus, et tekib uus viirusvariant, mis võtab eelmistelt variantidelt üle kõik halvad geenid ja nii-öelda põgeneb immuunsuse eest ära. "Aga see on väike võimalus," lisas ta.

Maskid võiksidki jääda soovituslikuks

Lutsar märkis, et piirangutega on alati see lugu, et neid kehtestada on kerge, aga äravõtmine on alati seotud riskidega, mida alati ei taheta võtta.

"Meie piirangud on pigem ära võetud kaks päeva hiljem kui kaks päev varem. . Terve rida piiranguid oleks võinud võtta varem ära," lausus Lutsar, ning tõi näitajaks koroonapassi kaotamise aluseks olnud maksimaalselt 25 sümptomaatilise Covid-haige haiglaravile jõudmine ööpäeva jooksul.

Kui koroonapass põhjustas ühiskonnas omajagu pahameelt, siis maskide kandmise kohustusse suhtuti mõistvamalt, kuigi seegi on omajagu vastuoluline teema, nentis Lutsar. Kui modelleeritud uuringud on näidanud maskikandmise tõhusust, siis vähesed inimuuringud seda kinnitanud pole.

"Mina maske kohustuslikuks ei teeks, need võiksid olla soovituslikud. (Jah,) kui viirus levib väga laialt, peaks soovitama FFP2 maske," ütles Lutsar.

Järgmise laine puhul peaks Lutsari sõnul üle vaatama ka Covid-haigete ravi korralduse haiglates, näiteks ei pea kõigis osakondades Covid-haigeid isoleerima, samuti võiks osas osakondades, kus pole kehva immuunsusega haiged, lubada tööle positiivse PCR testi andnud haiglatöötajad.

Vältima peaks meedias negatiivseid sõnumeid haiglaravi koormuse või Covid surmade kohta, eriti kui viimaste puhul ei saa lõpuni kindlalt väita, et surma põhjustas just koroonaviirus, märkis Lutsar.

Lutsari sõnul loodab ta, et sügisel piiranguid ei taaskehtestata. "2020 panin kirja, et peame õppima selle viirusega koos elama. Eesti riik on selle strateegia valinud, me ei ole nullstrateegiat tahtnud valida," lausus ta.