"Jaa, ma arvan küll, et see on üks kriteeriumeid. Kui meil ikkagi on selline efektiivne ravi, mis hoiab ära rasket haigestumist, siis inimene ei satu haiglasse ja ei muutu koormaks tervishoiusüsteemile," ütles Vaiknemets ERR-ile.

Teine kriteerium Covidi definitsiooni muutmiseks on tervishoiu võimekuse tagamine. "Kui me ikkagi näeme, et sel sügisel haiglaravi vajadus ületab 400 või 500 patsiendi piiri ja intensiivravi vajadus paratamatult tõuseb ka koos sellega ning see hakkab mõjutama vältimatut abi, siis me ei saa rääkida sellest," sõnas Vaiknemets.

Terviseamet ootab praegu pikisilmi Euroopa Liidus müügiloa saanud kodus kasutamiseks mõeldud koroonaravimit Paxlovid, mille ostmiseks Eesti osaleb Euroopa Liidu ühishankes. Hange on jäänud aga venima.

"Leping on Euroopa Komisjoni ja tootja vahel sõlmimisel. Tarneaeg on eeldatavalt sügis. Kahjuks see ühishange venib, kuna seal on mingid kriteeriumid, mille üle ei ole veel kokkulepet saavutatud, näiteks Pfizer ei soovi koguseid garanteerida ja Euroopa Liit ei taha riikidele ebakindlaid lepinguid," rääkis Vaiknemets.

Ta ei osanud prognoosida, millal hankeleping valmis saab. "See võib tähendada septembrit, oktoobrit. Me loodame, et see valmib ikkagi nädalatega," sõnas Vaiknemets.

"Aga selge on see, et see tuleb ja selge on see, et see on efektiivne," rõhutas Vaiknemets.

Vaiknemets selgitas, et NETS-i kohaselt on uudne ja ohtlik nakkushaigus see, millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust.

"Tõenäoliselt sel sügisel ta nendele tingimustele veel vastab ja annab õiguse rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks lubatud meetmeid," sõnas Vaiknemets.

Vaiknemetsa sõnul tuleb Covidi kui uudse ja ohtliku nakkushaiguse kontekstis vaadelda ka long-covidit. "See on see mure, mis lisandub uudse ja ohtliku nakkushaiguse vaatesse, et me ei suuda hinnata kui palju mõjutab long-covid tervisekahju vaates," lausus Vaiknemets.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar on korduvalt avaldanud arvamust, et enne uusi võimalikke koroonapiiranguid tuleks Covid Eestis ümber defineerida uudsest ja ohtlikust nakkushaigusest hooajaliseks viirushaiguseks.

Haiguse definitsioonist sõltub, milliseid põhiõigusi kitsendavaid piiranguid on võimalik haiguspuhangu foonil riigis kehtestada, näiteks, kas on võimalik sulgeda koole või piirata ettevõtete äritegevust.

Terviseamet öelnud, et eeloleval sügisel on Covid-19 leviku osas kolm stsenaariumit: leebe, raske ja uus pandeemia.

Vaiknemetsa sõnul tuleb terviseameti värskel hinnangul sügisene koroonalaine leebel kujul, praegu on nakkuskordaja R pidevas languses ning reedese seisuga on 0,85. "Me arvame, et selle Omikron-5 vaates ei näe me sel sügisel sellist pilti nagu eelmisel sügisel. Küll aga on oodata tõusu näiteks 1. septembri ja kooliaasta alguse arvelt, samuti viiruste hooaja alguse arvelt," lausus Vaiknemets.