Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 15 protsenti 1996. aasta novembris, kui see oli 16,4 protsenti.

2021. aasta märtsiga võrreldes olid kaubad Eestis 13,7 protsenti ja teenused 18,1 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid eelmise aasta märtsiga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku.

"Kodudesse jõudnud elekter oli 72,1 protsenti, soojusenergia 27,4 protsenti ja torugaas 72 protsenti kallim. Transpordi ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kumbki kogutõusust alla neljandiku. Bensiin oli 38,3 protsenti ja diislikütus 53,2 protsenti kallim," lisas Trasanov.

Möödunud aasta märtsiga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 127,3 protsenti kallinenud kartul, muud õlid 43,7 protsenti, värske kala 30,6 protsenti, jahu ja tangained 27,6 ning kohv 27,2 protsenti. 

Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus, mis andis kogutõusust ligi poole. Bensiin kallines kuuga 13,8 protsenti ning diislikütus 25,2 protsenti.

Josing: ettevõtjad prognoosivad käibe, tarbijad hindade kasvu

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles ERR-ile, et Eesti inflatsioon on koos Leeduga euroliidu kiireim ja kahtlemata mõjutab see tarbijate kindlustunnet.

"Eriti seetõttu, et hinnatõus puudutab gruppe, mis on niinimetatud sundkulud – eluase, transport ja toit. Kõige raskem on eluasemekuludega. Gaasi-, elektrihinna tõus on üle 70 protsendi aastaga. Toiduga saab ehk natuke rohkem manööverdada, osta soodushinnaga toitu, vahetada tooteid odavamate vastu," lausus Josing.

Kaubandus- ja teenindusettevõtted samas pessimistlikud pole ning ennustavad käibe kasvu jätku, eriti jaekaubanduses. Eratarbimine küll jätkub, kuid selle struktuur muutub, märkis Josing.

"Kui rohkem raha läheb sundkulude peale, siis tuleb kuskilt mujalt kokkuhoid – meelelahutus, hobid, reisimine. Hinnatõusu probleem on samas laiem, see pole vaid tarbijahinnad, vaid ka tootjahinnad, sisendhinnad, eks see mõjutab kogu ettevõtlust," lausus ta.

Josingu sõnul on tarbijaküsitlustest selgunud, et inimesed prognoosivad hindade tõusu jätkumist, hinnanguliselt 11 protsenti aastas.

Josingu märkis, et praegustes hindades pole veel sees Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju.

"Me ei ole näinud veel nende sanktsioonide mõju maailmamajandusele. Tundub, et hullus, mida venelased suudavad korda saata, suureneb, mis tähendab, et sanktsioonid muutuvad veel karmimaks. See on see hind, mida kogu maailm peab ühe riigi lolluse eest maksma," lausus Josing.