Muudatuste taga on Euroopa Liidu direktiiv, millega Eesti peab konkurentsijärelevalvet tõhustama ning korralikke trahve peab olema võimalik välja kirjutada ka väljaspool kriminaalmenetlust.

Kui praegu lepivad Eesti kaks ettevõtet hindades kokku ehk teevad kartelli, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Kriminaalsüüdistuse saavad füüsilised isikud. Seadusemuudatuse järgi on edaspidi kriminaalmenetluse asemel spetsiifiliselt konkurentsi jaoks loodav erihaldusmenetlus ning süüdi jääks äriühing.

"Mina kindlasti pooldaks euroopalikku süsteemi, kus karistatakse ettevõtet, äriühingut ja kus üksikisik ei ole seotud sinna protsessi," konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Riigikogu keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid leiab, et muudatustega saaks konkurentsiamet liiga suure võimu.

"Tänases kriisiolukorras selle eelnõu rakendamine pigem halvendaks ettevõtluskeskkonda, ta annaks konkurentsiametile enneolematud õigused ja ka kohtulik kontroll n-ö laieneks," ütles Karilaid.

Ta märkis neljapäeval Postimehes ilmunud arvamusloos, et muudatustega saaks konkurentsiamet praktiliselt kontrollimatu õiguse ettevõtjaid läbi otsida ja neid miljonitega trahvida.

Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütleb, et artiklis on mitmeid vigu.

"Sellised emotsionaalsed väited näiteks, et kaob igasugune kohtulik järelevalve või tekivad konkurentsiametil mingid õigused, mis on pretsedenditud, ei vasta tõele. Kohtulik järelevalve jääb ikkagi ja kõik reeglistikud, mis tulevad, on väga põhjalikult läbi kaalutud ja arutletud," kommenteeris Lauri.

Tema sõnul tõlgendas Karilaid valesti ka seda, justkui oleks tegemist justiitsministeeriumi väljamõeldistega.

"Tegemist on siiski kokkulepetega selles, mis on tehtud Euroopa tasemel, kuidas tuleb konkurentsijärelevalvet teha, kuidas tuleb võidelda konkurentsi ahistavate lepete vastu," ütles Lauri.

"Seda eelnõu saab paremaks teha ja enne, kui ta parlamenti jõuab. Vastasel juhul, kui ta sellisel kujul jõuab parlamenti, siis ta teist lugemist ja kolmandat lugemist kindlasti ei läbi," ütles Karilaid.