NATO on keset väga fundamentaalset muutust, mis kajastab Vene presidendi Vladimir Putini tegevuse pikaajalisi tagajärgi, ütles Stoltenberg Briti väljaandele The Telegraph antud usutluses.

NATO ümberkujundamise osana asendatakse praegu idatiiva riikides tugevdatud heidutushoiaku raames asuvad suhteliselt väikesed üksused, mille sisuline funktsioon on fikseerida Venemaa rünnak, piisavalt suurte üksustega, mis suudaks ka võimaliku sissetungi tagasi lüüa, rääkis Stoltenberg.

Praegu tegelevad alliansi sõjaväejuhid selleks vajalike plaanide ette valmistamisega, ütles peasekretär.

"See on osa muutusest, mille me peame tegema – liikuma päästik-heidutuselt millelegi, mis oleks rohkem heidutus tagasilöömise ja kaitse kaudu. See on juba töös. Me peame tagama, et oleme üha ohtlikumas maailmas võimelised kaitsma kõiki NATO liitlasi," ütles Stoltenberg.

Alliansi tegevjuht rääkis ka, et NATO hakkas muutuma juba pärast Venemaa agressiooni Ukrainas 2014. aastal.

"Venemaa invasioon Ukrainasse 2014. aastal oli tõsine äratus. Ja sellest saadik oleme NATO-t tugevdanud rohkem kui kunagi varem pärast külma sõja lõppu," rääkis Stoltenberg.

Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas sõjategevuse käivitamise järel Vene relvajõudude poolt otsustas NATO saata Balti riikidesse ja Poolasse suurendatud kohaloleku (eFP) raames umbes 1000-mehelised lahingugrupid, mis formaalselt ei ole alalised väed, vaid paiknevad Eesti, Lätis, Leedus ja Poolas rotatsiooni korras.

Pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas on NATO juba saatnud oma idatiiva riikidesse Läänemerest Musta mereni täiendavalt 40 000 sõjaväelast.

Uusi otsuseid NATO idatiiva tugevdamisel on oodata juuni lõpus toimuvalt alliansi tippkohtumiselt Madridis.