"Meie eesmärk tugevdatud väehoiaku juures on tekitada olukord, mis veenaks Venemaad, et mistahes sõjaline rünnak NATO vastu oleks esimesest momendist määratud ebaõnnestumisele. Me näeme, et see tase on võimalik saavutada siis, kui NATO suudab sõja olukorras igas Balti riigis välja panna diviisi suuruse maaväe üksuse," rääkis Salm.

See tähendaks Salmi sõnul Eestile liitlaste kohaloleku kahekordistamist. "See diviis peaks kokku tulema diviisi peakorterist, liitlaste mehhaniseeritud brigaadist, mis koosneb peakorterist ja vähemalt kolmest pataljonist. Diviisi tasemel võimaldis, mis on kaudtule, õhutõrje, luure või mõni muu üksus, mille üle läbirääkimised käivad, on sõltuv sellest, mida liitlased suudavad välja panna ning selle otsuse osaks võib saada ka eelpaigutatud varustus," lausus Salm.

"See kõik kokku loob kindluse, et sõja eelõhtul suudab NATO välja panna Eestis maaväe diviisi. Füüsiliselt Eestis, mis on väljaõpetatud, harjutatud, kes teavad igat Eesti metsatukka, teavad iga Eesti kohalikku omavalitsust, teavad mismoodi Eestis sõda pidama hakata ning on igasugused manöövrid ja muud operatsioonilised aspektid läbi mõelnud," lisas Salm. 

Salm rääkis, et valitsus on juba teinud otsuse kahekordistada maakaitse üksusi 20 000 meheni. "Kui me võtame kokku tänased üksused, maakaitseüksused ning loodetav liitlaste tugevdus, siis kokku peaks see Eesti väehoiakut kahekordistama. Meie sõjaaja struktuur peaks minema üle 50 000 mehe," rääkis Salm.

"Ajakava näeb välja selline, et aprill, mai, juuni käivad pingsad läbirääkimised sõjalisel, diplomaatilisel ja poliitilisel tasemel. Eriti tähtsad on läbirääkimised brittide ja Ameerika Ühendriikidega, ka Balti kolleegidega. De facto peaks see otsus kristalliseeruma juuni kolmandal nädalal, kui on planeeritud NATO kaitseministrite kohtumine," sõnas Salm.

Salmi sõnul vajab taoline massiivne liitlaste kohaloleku suurendamine kindlasti täiendavaid taristuinvesteeringuid ja väljaõppe võimaluste parandamist üle Eesti.

Salm rõhutas, et transatlantiline julgeolekuolukord on fundamentaalselt muutunud ning kõik NATO riigipead on sellega nõus. "Olukorda, et minnakse tagasi 23. veebruari juurde, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ette näha ei ole."

"Olgugi, et me kõik oleme siin teinud järeldusi, et Vene Föderatsioon on teinud möödalaskmisi strateegilisel, operatiivsel ning taktikalisel tasemel, pole meil mitte ühtegi põhjust arvata, et nad ei lähe tagasi joonestuslaua juurde ning ei tee kõiki vajalikke muudatusi, et tulla tagasi tugevamana ning otsustavamana," lisas ta veel.