Oluline 11. aprillil kell 22.00:

- Maailmapanga hinnangul langeb Ukraina majandus tänavu 45 protsenti, Vene-Ukraina sõja mõju Ida-Euroopale ja Kesk-Aasiale on suurem koroonapandeemia mõjust, ennustab Maailmapank;

- Praegu Ukraina pinnal toimuvate veriste sündmuste eest vastutab kogu maailm, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA telekanalile CBS. Zelenski oli ka nördinud NATO ja USA soovimatuse üle sulgeda Ukraina õhuruum;

- Ukraina relvajõudude kindralstaap hoiatab, et Vene väed võivad Transnistrias korraldada aktsioone, milles üritatakse Ukraina süüdi lavastada;

- Austria liidukantsler Karl Nehammer kohtus esmaspäeval Moskvas Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga;

- Kiievi juurest ära toodud Vene sõduritele on pakutud eripreemiat mitmesuguste ülesannete täitmise eest, et nad nõustuksid uuesti sõtta minema, teatab USA uurimisasutus Institute for the Study of War (ISW).

Esmaspäeval hukkus Vene vägede rünnakus Donetskile kolm tsiviilelanikku ning haavata sai kaheksa, ütles oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.

Humanitaarkoridoride kaudu evakueeriti esmaspäeval Ukrainas 4365 inimest, sealhulgas 556 inimest Mariupolist, teatas Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Vene väed koonduvad Donbassi ümbrusesse

Pentagoni teatel koonduvad Vene väed kogunevad Donbassi ümbrusesse, peamiselt Izjumi linna lähedale, kuid ei ole veel rünnakut piirkonna üle võtmiseks alustanud.

Pentagoni kõneisiku John Kirby sõnul suundub Izjumi poole Vene vägede konvoi, kuid pole selge, palju sõidukeid konvoisse kuulub ning mis varustust Vene väed sellega liigutavad.

"See paistab olevat segu nii personali vedavatest sõidukitest kui ka soomukitest ning võib-olla ka suurtükkidest," ütles Kirby.

Mariupoli abilinnapea lükkab ümber kuuldused laskemoona lõpust

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlovi sõnul ei vasta tõele kuuldused, et Ukraina vägedel on Mariupolis laskemoon lõppemas, vahendas BBC.

Ukraina relvajõudude 36. merejalaväebrigaadi mitteametlikul Facebooki lehel avaldati esmaspäeval info, mille järgi on Ukraina vägedel laskemoon otsa saamas ning oodata on viimast lahingut.

Mõned eksperdid kahtlustavad, et info avaldasid sotsiaalmeediakontole sisse tunginud vaenlased, teiste hinnangul võib see vastata tõele.

Ukraina võimude teatel peavad Mariupoli väed Vene vägedele vastu ja abilinnapea sõnul lahingud jätkuvad.

"Info merejalaväelaste kohta on vale. Ma ei kommenteeri valeinfot," ütles Orlov.

"Vene väed ajutiselt okupeerisid osa linnast. Ukraina sõdurid jätkavad linna kesk- ja lõunaosa kaitsmist, nagu ka tööstusalade kaitsmist ja nii edasi," ütles Orlov.

Austria kantsler: vestlus Putiniga oli otsene, avatud ja karm

Austria kantsler Karl Nehammer kohtus esmaspäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Nehmameri sõnul oli nende vestlus "väga otsene, avatud ja karm", vahendas Reuters.

Nehammer on esimene Euroopa riigi juht, kes peale Venemaa rünnakut Ukrainale Putiniga kohtus.

"See ei ole sõbralik visiit," ütles Nehammer peale kohtumist Putiniga. Nehammeri esindaja sõnul kestis kohtumine 75 minutit, mis vähem, kui Putini kohtumised tavaliselt kestavad.

Nehammer külastas laupäeval Ukrainat ja tema sõnul on kohtumine Putiniga vajalik, et otsida vähimatki võimalust konflikti lõpetamiseks või humanitaartingimuste parandamiseks.

"Mu kõige olulisem sõnum Putinile oli, et see sõda peab lõppema, kuna sõjas on mõlemal poolel vaid kaotajad," ütles ta.

Zelenski: alanud nädal on Ukraina jaoks otsustavaim

Alanud nädal on Ukraina jaoks otsustavaim sõja algusest peale, hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma kaasmaalasi.

Presidendi sõnul on Ida-Ukrainasse koondatud sellised Vene sõjajõud, millest piisab väga suurte sõjaliste operatsioonide tegemiseks.

Telepöördumises ütles Zelenski ka, et Venemaa üritab kõrvale hoida sõjakuritegude ülestunnistamisest.

Zelenski kutsus lääneriike, eriti Saksamaad andma Ukrainale rohkem sõjalist abi. President väljendas ka muret, et saadav abi ei pruugi Ida-Ukraina sõjakoldesse õigeks ajaks kohale jõuda.

Venemaa ründab transpordi infrastruktuuri

Venemaa jätkab tõenäoliselt rünnakuid transpordi infrastruktuuri vastu, "et häirida kaupade tarnimist sõjategevuse piirkondadesse", teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap oma viimases operatiivraportis.

Samuti öeldakse, et on võimalik, et Vene väed teevad Moldovas Transnistria piirkonnas "provokatiivseid aktsioone, et lavastada Ukrainat süüdi agressioonis naaberriigi vastu".

Mariupolis jätkasid Vene väed rünnakuid edelas asuvale sadamale ja idas Azovstali terasetehasele, kus Ukraina kaitsjad on väidetavalt jäetud isoleerituks pärast seda, kui Vene väed lõikasid ümberpiiratud linna pooleks.

USA uurimisasutus: Mariupoli kaitsjad tegutsevad kahes isoleeritud tugipunktis

USA uurimisasutuse Institute for the Study of War (ISW) teatel lõikasid Venemaa väed ümberpiiratud sadamalinna pooleks. Linna kaitsjad tegutsevad nüüd Mariupoli sadama juures ja idas Azovstali terasetehases. 

Mariupoli võimude teatel rajavad Venemaa väed linna kesk- ja kirdeosas kontrollpunkte.

Ukraina presidendi Volodomõr Zelenski sõnul on tõenäoliselt Mariupolis hukkunud kümneid tuhandeid inimesi. 

Ukraina sõjaväelased teatasid esmaspäeval, et valmistuvad ümberpiiratud Mariupoli linnas viimaseks lahinguks.

Ukraina sõjajõud on Mariupolit kaitsnud 47 päeva ja nüüd hakkab laskemoon otsa saama, vahendas The Guardian. 

USA: Venemaa armee uus juht plaanib suurendada põletatud maa taktika kasutamist

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hoiatas, et Venemaa uus juht Ukrainas suurendab veelgi põletatud maa taktika kasutamist. Moskva nimetas hiljuti Ukraina invasiooni juhtima Aleksandr Dvornikov, kes kasutas karmi taktikat ka Süüria kodusõjas. 

"Oleme näinud sõjakuritegusid ja massimõrvu. Ma arvan, et selle kindrali ametisse nimetamine on märk sellest, et me näeme sellist julmust veel rohkem," ütles Sullivan. 

BBC: rohkem kui 20 protsenti hukkunud Venemaa sõduritest on ohvitserid

Rohkem kui 20 protsenti Venemaa sõduritest, kes hukkusid Ukrainas, on ohvitserid. Polkovnikute hulgas on hukkunute arv 10 ja alampolkovnikuid on surnud 20. Surma on saanud veel  31 majorit ja 155 allohvitseri, teatas BBC. 

"Venemaa on kaotanud mõned oma parimad spetsialistid. Nad on kaotanud kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid ja kogenud komandöre. 15 protsenti kõigist kinnitatud Venemaa kaotustest on langevarjurid. Seda peetakse Venemaa armee eliidiks," teatas BBC korrespondent Olga Ivšina. 

Venemaa väidab, et tulistas Izjumis alla kaks Ukraina lennukit

Venemaa sõjavägi tulistas Izjumi linna lähedal alla kaks Ukraina lennukit, teatas esmaspäeval Venemaa kaitseministeerium. 

Moskva väidab samuti, et Dnipro linna lähedal hävitati Ukrainale antud õhutõrjesüsteem S-300, vahendas The Guardian. Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel hukkus rünnaku tõttu ka 25 Ukraina sõdurit. 

Handelsblatt: Rheinmetall plaanib Ukrainale tarnida 50 Leopard 1 tanki

Saksamaa relvafirma Rheinmetall valmistub Ukrainale tarnima 50 kasutatud lahingutanki Leopard 1, teatas ärileht Handelsblatt. Selle otsuse peab aga heaks kiitma ka Saksamaa valitsus. 

Esimesed tankid võidakse tarnida kuue nädala pärast, ütles firma juht Armin Papperger.

Leopard 1 võeti kasutusele juba 1965. aastal. See tank on Leopard 2 eelkäija. Pappergeri sõnul suudaksid Ukraina sõdurid tanke kasutama õppida vaid mõne päevaga, kui neil on olemas eelnev väljaõpe, vahendas BBC. 

Ukraina ekspert: Harkivit ootab ees raske kuu

Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis elava julgeolekuanalüütiku Maria Adejeva sõnul tuleb Harkivi elanike jaoks raske kuu. Adejeva sõnul suurendab Venemaa linna pommitamist. 

"Nad kasutavad uut tüüpi pomme. Need on pommid, mis heidetakse langevarjuga alla südaöösel. Seetõttu pole kuulda pommi langemise heli, see on eriti ohtlik," ütles Adejeva. 

Adejeva sõnul pole Venemaa armeel piisavalt sõdureid, seetõttu ta kahtleb, kas Moskva üritab linna ka vallutada, vahendas BBC. 

"Kuid isegi kui nad ei proovi linna vallutada, siis nad jätkavad linna pommitamist. Nad ründavad tahtlikult tsiviilisikuid," ütles Adejeva. 

Maailmapank ennustab Ukrainale 45-protsendist majanduslangust

Maailmapanga hinnangul toovad languse kaasa sõja tõttu suletud tehased, samuti hävitatud tehased, muud tootmisüksused ja taristu. Suur osa Ukraina töövõimelistest elanikest on kas riigist põgenenud või sõdimas.

Maailmapanga hinnangul põhjustab sõda ka suuri probleeme Ida-Euroopale, mille majandusele on sõja mõju hoopis suurem koroonapandeemia kõigist mõjudest.

Sanktsioonidega pitsitatav Venemaa majandus peaks Maailmapanga ennustuse kohaselt tänavu kukkuma 11 protsenti.

Zelenski: Maailm vastutab Ukraina sündmuste eest

Vastutus Ukrainas praegu toimuva eest lasub kogu maailmal, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA telekanali CBS saates "60 minutit".

Zelenski tuletas intervjuus meelde Teise maailmasõja sündmusi. "Kas sõja eest vastutavad ka need riigid, kes sõjas ei osalenud?" küsis Zelenski ja vastas oma küsimusele jaatavalt.

Zelenski sõnul lubasid need riigid Natsi-Saksamaa vägedel läbi Euroopa marssida ja on seega vastutavad genotsiidi eest.

President väljendas ka pettumust, et USA ja NATO ei soostu sulgema Ukraina õhuruumi.

Presidendi sõnul saab ta aru, et lääs kardab uut maailmasõda ning see hirm on mõistetav. Sellest hoolimata peaks iga lääne riigipea ja tipp-poliitik Zelenski sõnul endalt peegli ees pidevalt küsima, mida ta saab sõja lõpetamiseks teha või tegemata jätta.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 19 500

- tankid 725

- jalaväe lahingumasinad 1923

- lennukid 154

- kopterid 137

- õhutõrjesüsteemid 55

- kütuseveokid 76

- laevad / paadid 7

- eritehnika 25

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Austria liidukantsler kohtub Moskvas Putiniga

Nädalavahetusel Kiievis viibinud ja seal Ukraina presidendiga kohtunud Austria liidukantsler Karl Nehammer sõitis edasi Moskvasse, kus kohtub esmaspäeval režiimi juhi Vladimir Putiniga. Ta on esimene lääne riigijuht, kes pärast Vene-Ukraina sõja algust Putiniga näost näkku kokku saab.

Nehammeri sõnul taotleb ta kohtumisega dialoogi elavdamist Lääne ja Venemaa vahel.

Vene sõdurite lubatakse sõdimise eest eripreemiat, kinnitab USA uurimisasutus

Kiievi alt ära toodud Vene sõduritele on lubatud suuri preemiaid sularahas, et nad nõustuksid uuesti võitlusse minema, teatab USA uurimisasutus Institute for the Study of War (ISW).

Uurimisasutuse andmed põhinevad Vabadusraadios avaldatud dokumentidel, mis on lekkinud Venemaa kaitseministeeriumist ja kannavad 2. aprilli kuupäeva. Dokumentide põhjal pakutakse sõduritele helikopteri hävitamise eest 200 000 rubla (2280 eurot). Soomuki purustamine toob kaasa 50 000-rublase (570- eurose) preemia.

Varem on ISW teatanud, et Kiievi all sõdinud Vene sõdurid keelduvad massiliselt uutesse lahingutesse minemast.