Ukraina presidendi kantselei asejuht: agressor ei peatu Ukrainas

Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Žovkva.
Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Žovkva. Autor/allikas: Ukraina presidendi kantselei

Ukraina hindab iga Euroopa riigijuhi püüdlust saada kontakti president Vladimir Putiniga, et öelda talle, kui vastuvõetamatu on Venemaa tegevus Ukrainas, kuid ise nad nii tihedalt Putiniga suhelda pole palunud, rääkis Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Žovkva intervjuus ERR-ile.

Kas pärast Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni visiiti on veel oodata riigijuhtide külaskäiku Kiievisse? 

Enne peaminister Johnsoni visiiti toimus ju ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni visiit, mis oli meie jaoks väga tähtis Ukraina Euroopa integratsiooni mõistes. Slovakkia peaminister Hager külastas meid samal päeval ning külas käis ka Austria kantsler Nehammer.

See on see, mida meie president teeb diplomaatilisel rindel Venemaa agressoriga võitlemiseks. Lisaks peab ta kõnesid parlamentidele. Praegu on ta katnud peaaegu poole Euroopa Liidu riikidest, kuid ka teistele riikidele, täna esines ta Lõuna-Korea parlamendile. 

Seega nii sel nädalal kui ka järgmistel nädalatel tuleb meile veel väliskülalisi. Ma ei paljasta julgeolekukaalutlustel, kes tulevad, kuid uskuge, et Kiiev on elus ja pealinn igale külalisele, kes tahab meile toetust avaldada. 

Austria kantsler Karl Nehammer sõitis Venemaale – mida te sellest arvate ja loodate? 

Meid informeeriti tema järgmisest visiidist Venemaale, kuid on väga tähtis, et ta tegi visiidi Kiievisse enne kui Venemaale. Kiievi visiidi ajal rääkisime Austria toetusest Ukraina Euroopa integratsioonile ja konkreetsest toetusest Venemaa vastastele sanktsioonidele.

Mõistame, et kantsler Nehammer on väga innukas vahendama läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel. Hindame iga liidri pingutust. Saame teada tema Moskva visiidi tulemusest ja hindame tema järgmisi tegevusi rahu toomisel meie riiki. 

Kas te loodate, et ta toob rahu, sest senised püüdlused pole tulemust toonud? Siinpool vaadatakse kummastusega, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistab väga tihti president Vladimir Putinile. Kas teie või president Zelenski on Macronil palunud nii tihti helistada Moskvasse? 

Ei, see polnud just palve meie poolt.

Kuid nagu ütlesin, hindame iga riigijuhi püüdlust saada kontakti president Putiniga, et öelda talle, kui vastuvõetamatu on tema tegevus Ukrainas; kui vastuvõetamatud on tema barbaarsed sammud, mille tema sõdurid ellu viivad Ukraina linnades; kui vastuvõetamatu on võitlemine tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja lastega, selle asemel, et võidelda Ukraina relvajõududega.

Kui kaotad rindel, siis pead kuidagi seda avalikkusele selgitama, kuid see on tema asi. Võtke see, mis juhtus Kiievi eeslinnades, Kramatorski rongijaama pommitamine, Mariupoli varasem pommitamine – draamateater, haiglad, lasteaiad, koolid. Iga pingutust hinnatakse.

Tunnustame president Macroni tegevust. Me pole küll seda otse palunud teha, kuid ta on oma valiku teinud ja nii käitunud ning ta on jaganud president Zelenskiga kogu informatsiooni, mis ta on Putinilt saanud. 

Seega on Zelenski ja Macroni kontaktide arv sama kõrge. Taas kord, meil on vaja, et need pingutused annaksid tulemuse. 

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni kohtumine Kiievis. Autor/allikas: Suurbritannia valitsus/Twitter

Milline on kõneluste seis Venemaaga? Praegu tundub, et see on jäänud seisma ja kõik ootavad Donbassi suure pealetungi tulemust. 

Venemaa on praegu venitanud, ajaga mänginud ja ootab endiselt, et tuleb mingi suur võit rindel, mis annaks talle võimaluse tavapäraselt käituda ja ultimaatumeid esitada.

Sõja algul nad isegi ei kuulanud Ukraina delegatsiooni seisukohti ja nad rääkisid üksnes enda seisukohtadest. Nad nõudsid oma seisukohtade kuulamist. Nende taktika muutus, kui me hakkasime rindel edu saavutama.

Viimasel voorul Istanbulis andsime neile mustandi julgeolekugarantiidest, mida tahame saavutada pärast sõja võitmist. Me ei taha üksnes rahulepet Venemaaga, vaid vajame ka rahvusvahelisi partnereid, kes oleksid meie julgeoleku tagajad, et agressioon ei saaks korduda mitte üksnes Ukraina, aga ka teiste Euroopa riikide vastu. Seepärast on vaja saada laua taha ka USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa liider, ehk ka Türgi oma, kuid ka Euroopa Liidu oma kui tervik, sest ka see on tähtis.

Seetõttu näeme, et Venemaal on vastumeelsus tõelise tulemuse saavutamise suhtes, kuid loodame, et nad teevad seda, sest iga tund, päev või öö sõjas tähendab kahjuks surma Ukraina sõduritele ja tsiviilelanikele.

Tahame, et sõda lõpeks nii kiiresti kui võimalik. Oleme valmis diplomaatiliseks lahenduseks. 

Kuidas saate olla kindel, et nüüd garantii töötab, eriti kui 1994. aasta Budapesti memorandum ei töötanud? 

Me ei taha, et see, mis juhtus Budapesti memorandumiga, korduks. See oli 1994. aasta, kui meilt võeti maailma suuruselt kolmas tuumapotentsiaal, siis meile ei antud isegi mitte garantiid, vaid kinnitused. Need oli Budapesti memorandumi sõnad.

Kui proovisime käivitada ainsa mehhanismi memorandumi kaudu, mis tähendas konsultatsioone, siis me ebaõnnestusime, sest 2014. aastal, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu algas ja konsultatsioone nõudsime, siis keegi ei nõustunud meiega. Sama juhtus 2022. aastal.

See ei tohiks olla memorandum, vaid juriidiliselt siduv dokument või lepe selle osaliste, mitte üksnes Ukraina ja Venemaa vahel. Lepe tuleks ratifitseerida iga riigi parlamendis. Selles peab olema täpne mehhanism, mis juhtub, kui Venemaa julgeb agressiooni Ukraina vastu alustada. 

Millist toetust ootate Eestilt? 

Praegu ootame toetust sanktsioonidele. Teie riigijuhid on väga aktiivsed, et saaks veelgi tugevamaid sanktsioone. Oleme tänulikud viienda paketi sanktsioonide eest, kuid see pole piisav. Teate ju, et nõudsime embargo mitte üksnes kivisöele, aga ka gaasile ja naftale, mis tulevad Euroopa turule.

Nõuame kõikide vene pankade lahtiühendamist Swiftist, mitte ainult mõne panga. Nõuame personaalseid sanktsioone poliitikaga seotud isikutele Venemaal, mitte  ainult riigiduuma ja julgeolekunõukogu liikmetele või presidendile. Nõuame viisade mitteandmist vene kodanikele Euroopa riikidesse, mida praegu ikkagi tehakse. Rahvas, kes toetab Vene agressiooni, sest Venemaal kasvab toetus Putinile, seega neile ei tohi viisasid anda. Arvestame Eesti toetusega selles küsimuses.

Lisaks arvestame Eesti toetusega relvade küsimuses. Teame, et Eesti teeb palju, ja seda mitte üksnes riigi suurust arvestades, vaid olete julge ja piisavalt hea, et meile relvi anda. Seda nõuame igalt Euroopa Liidu riigilt. Me peame end kaitsma, me teeme seda ise ja keegi ei pea sõdureid saatma, kuid vajame varustust, lisalaskemoona, raskerelvastust, midagi õhuruumi kaitsmiseks.

Meil on vaja palju asju maa peal, et Euroopa Liidu partnerite toel saaksime võidu.

Ja kindlasti vajame Eesti toetust kiireks liikumiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmessaamise teel. Tean, et olete meie poolel ja te toetate kiiret edasiminekut, kuid töötage teiste riikidega, kes ei ole ehk nii toetavad või toetavad vähem kiiret liitumist, kuid kutsume teie riiki olema veelgi nõudlikum teiste riikide suhtes, et Ukraina võetaks Euroopa Liitu vastu nii kiiresti kui võimalik. 

Eesti toetab Ukrainat, kuid Austria ei ole Euroopa ühtsusest rääkides parim näide sanktsioonide mõttes või Saksamaa, kui räägime relvade andmisest. 

Jah, seepärast minu ülemus räägib riigijuhtidega, kuid veelgi tähtsam on, et teie juhid räägivad nende juhtidega, et näidata neile, et Ukraina ei tohi jääda üksi.

Agressori saame peatada vaid koos, sest vastasel juhul ei peatu agressor Ukrainas, vaid laiendab agressiooni ka teistesse riikidesse ja see pole valik, mida Euroopa Liit tahaks saada.  

Kas on juba kõne all olnud ka süsteemi loomine sõjakahjude kinnimaksmiseks? Kas teil on debatt selle üle või on see liiga varajane mõte? 

Selleks on parim aeg. Seepärast me ei räägi üksnes Venemaa varade külmutamisest Euroopa riikides, vaid ka mehhanismi leidmisest, et kasutada külmutatud varasid Ukraina ülesehitamiseks reparatsioonide kaudu.

Esitasime juba mitmele rahvusvahelisele kohtule nagu näiteks Rahvusvaheline Kohus (ICJ) taotluse, et saaks kõik vastutavad inimesed kohtu ette tuua, sealhulgas reparatsioonide maksmine. Seepärast räägime partneritega mitte üksnes Euroopas, vaid ka USA ja Suurbritanniaga, mida tuleks teha.

Ukraina tuleb taastada kohe pärast võitu ja selleks tuleb ka Venemaa varasid kasutada. 

Kuidas on sõjaline abi Ukrainale tulnud? Annetus, ost või laen? 

Selleks on erinevad mehhanismid. Oleme tänulikud iga abi või relva eest.

Ma ei paljasta konkreetseid näiteid, kuid enamjaolt teeme seda kahepoolsel tasemel. Oleme valmis ostma, laenama või saama lend-lease kujul, mida arutame mõne riigiga praegu. Seega igasugune abi Ukrainale on tarvilik ja viib lähemale võidule. 

Kuidas on kulgenud uurimine Kiievi eeslinnades, kus pandi toime massimõrv? 

Meie rakkerühm, mis koosneb inimestest peaprokuratuurist ja korrakaitseagentuuridest, alustas tööd esimesest päevast, kui linnad vabastati. Oleme tänulikud meie rahvusvahelistele partneritele, kes on saatnud oma eksperte.

Nüüd jõudsid Prantsusmaa eksperdid Ukrainasse ja teisipäeval alustavad nad tööd kohapeal, et fikseerida Venemaa Föderatsiooni metsikused nendes linnades ja korjata kokku tõendusmaterjal rahvusvaheliste institutsioonide jaoks ja et saaks vastutavad inimesed kohtu ette tuua ja neid karistada. Oleme tänulik rahvusvahelisele kogukonnale abi eest selles küsimuses. 

Kas ohvrite arv on teie teadaolevalt suurenenud? Praegu on 1222. 

Mul pole täpsemaid andmeid, kui palju on ohvreid, kuid üldine vastus on, et kui vabastame ka teised okupeeritud linnad nagu Mariupol või linnad riigi idaosas, siis leiame kahjuks veelgi tõendeid Venemaa Föderatsiooni metsikuste kohta. 

Austria kantsler Karl Nehammer Moskvas. Foto temast koos Putiniga ei ole. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: