X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib suur

Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval
Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on aeglases kasvutrendis, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Veebruari lõpus toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77 protsenti, märtsi keskel 79 protsenti ja märtsi lõpus 80 protsenti kõigist Eesti elanikest.

Eestlaste seas püsib toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele stabiilselt suur (kasvas 91 protsendilt 92-le), muudest rahvustest elanike seas on toetus Ukraina põgenike vastuvõtmisele väiksem, kuid võrreldes veebruari lõpuga siiski pisut kasvanud (48 protsendilt 54-le).

Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks (see on eestlaste peamine kartus), et nende saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (mis on muudest rahvustest elanike peamine kartus) ning et põgenike ülalpidamine on kallis.

Ukraina sõjapõgenike või Ukraina toetamisse on panustanud 55 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 38 protsenti on teinud rahalise annetuse ning 18 protsenti annetanud asju/toitu.

Tajutud turvalisus

Võrreldes veebruari lõpuga elanike turvatunne selgesuunaliselt muutunud pole. Eesti elanikest 56 protsenti (märtsi keskel ja veebruari lõpus 54 protsenti) hinnangul võib Eesti riik ennast praegusel ajal tunda turvaliselt ning 70 protsenti (märtsi keskel 67 protsenti ja veebruari lõpus 70 protsenti) tunneb ennast Eestis elades turvaliselt.

Rahvusvahelise julgeoleku (kui turvaliselt võib Eesti riik end tunda) osas on eestlaste ja muudest rahvustest elanike turvatunne samal tasemel, kuid isiklik turvatunne on muudest rahvustest elanikel väiksem kui eestlastel: Eestis riigis elades tunneb end turvaliselt 62 protsenti muudest rahvustest elanikest ja 74 protsenti eestlastest.

Kasvas tolerantsus muu päritoluga inimeste suhtes

Eesti elanikest 93–94 protsenti suhtub tolerantselt (st positiivselt või ükskõikselt) olukorda, kus tema naabruskonnas või tööl/koolis oleksid mõned temast erineva rahvuse ja päritoluga inimesed (märtsi keskel vastavalt 89–90 protsenti).

Olukorda, kus selliseid inimesi oleks naabruskonnas/tööl/koolis palju, suhtub tolerantselt 69–71 protsenti Eesti elanikest (märtsi keskel vastavalt 64–67 protsenti).

Olukorda, kus naabruskonnas/tööl/koolis oleks palju teistest rahvustest/päritoluga inimesi, suhtuvad muudest rahvustest inimesed tolerantsemalt kui eestlased.

Turu-uuringute AS tegi riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse 25.–29. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: