Ilma väetisteta jäävad saagid kogu maailmas oluliselt väiksemaks. Pealegi suudab Ukraina ise tänavu anda vaid poole tavapärasest teraviljasaagist.

Brasiilia taluniku Edimilson Rickli väetiseait on üsna tühi, ehkki tavaliselt on see praegusel aastaajal väetist pungil täis. Rickli kardab, et peagi saavad otsa ka olemasolevad väetisekotid ning uusi tulemas ei ole.

Kõrgest ja tõusu jätkavast hinnast hoolimata on väetis muutunud defitsiidiks. Talunik leiab, et vähem väetades saab ta oma põldudelt mingi saagi kätte küll. Isegi halbade aastate tavalisest saagist jääb see aga kaugele maha.

"Me ei tea, millal see sõda läbi saab ja väetise toormaterjal Venemaalt ja Valgevenest jälle Brasiiliasse jõuab. Küsimus on sellest, kust Brasiilia väetist juurde osta saab, tuleb leida uusi tarnijaid, aga lihtne see küll ei ole," lausus Rickli.

Kui mitte otse defitsiidi, siis vähemalt väga kõrgete väetisehindadega on hädas talunikud igal pool maailmas.

"Tavaliselt ostsin kogu talu väetise umbes 175 dollari eest, nüüd tuleb sama koguse eest maksta 875 dollarit! Niiviisi mina enam talupidajana jätkata ei saa, pean muule tööle minema, sest kahjuga ei saa kaubelda," lausus Keenia talunik Monica Kariuki.

Enne maksis 25 kg väetist 18-22 eurot, nüüd 35-37 eurot. Ma räägin sellest väetisest, mis on hädavajalik, põllupidamises möödapääsmatu," ütles Kreeka talunik Dimitris Papailiou.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmne toiduhinnaindeks tõusis möödunud kuul kõrgeimale tasemele 1990. aastast peale, mil indeksit pidama hakati. Tõus jätkub. Arenenud riikides tähendab see  elanike järjekordset jahmatust toidupoe hinnasilte vaadates. Mujal maailmas aga nälga.