Luige sõnul toimus teatav läbimurre ja suur muutus liikmesriikide mõtlemises ja otsustes viimasel NATO välisministrite kohtumisel, kus leiti, et Ukrainale tuleb hakata andma raskerelvastust ja moodsat relvastust.

"See meiepoolne eskalatsioon relvastuse taseme osas on väga oluline. Loodan, et just moodne relvastus, mis muidugi nõuab  ka väljaõpet, annab kvalitatiivse edu Ukraina armeele," ütles Luik.

Luik märkis, et NATO suured juhtriigid on kõik selgelt välja öelnud, et relvakonflikti Venemaaga ei alustata, aga igal muul moel soovitakse Ukrainat toetada.

"Alates luureandmete vahetamisest, mis on väga oluline, lõpetades väga kvaliteetse relvastuse andmisega – Javelinid ja Stingerid – see on ju tipptase. Tuleb arvestada, et Ukraina armee ei ole väike, Ukraina armee on suur. Küsimus pole personalis, vaid relvades," ütles Luik.

Luige sõnul võib paista, et NATO pole otsustes olnud piisavalt kiire ja resoluutne, kuid arvesse peab võtma, et 30 riigil on vaja omavahel kokkuleppele jõuda.

"NATO-s on 30 riiki – on suured riigid, väikesed riigid, riigid põhjas, riigid lõunas. Tekitada olukord, kus ollakse pidevalt kõiges ühel meelel, see ei ole võimalik. Arvestades kõiki erihuvisid, on lääs olnud täiesti unikaalselt ühtne. On selge, et Putin drastiliselt alahindas lääne ühtsust ja see on üks põhjus, miks ta maksab selle agressiooni eest ikkagi päris karmi hinda," lausus ta.

Luige sõnul on eriti oluline Ukrainat varustada relvadega nüüd, mil Venemaa koondab suhteliselt väiksele alale Ida- ja Lõuna-Ukrainas kogu oma ründejõu.

"Ukrainlased vajavad seal kogu abi – relvastust, laskemoona, kiiret väljaõpet. Ka lääneriikidel on probleem, et keegi ei ole planeerinud sellist teise maailmasõja stiilis sõda. Paljude riikide puhul ongi probleem, et lõppeb laskemoon, lõppeb tehnika. Lihtsalt öeldes, sõjariistad hakkavad ilmast otsa lõppema. Oleme sellises olukorras. Aga me peame välja panema, ka Eestis. Kõik, mis võimalik," rääkis Luik.

Usub Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga

Aina tõenäolisemaks muutuva Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise kohta märkis Luik, et ka tema hinnangul nii läheb.

"Kui küsida, kas panna panus selle peale, et nad liituvad, siis usun küll, et mõlemad liituvad ja see ei võta enam väga palju aega," ütles ta.

Luige sõnul saab see Eesti jaoks olla ainult hea uudis. "Kui enne sidus meid Läänemere piirkonnas NATO-ga vaid kitsuke Suwalki maakitsus, siis nüüd on Balti riikide kaitsesügavus, võimalus appi tulla, kasutada lennuväge, väga suur. Küsimus on selles, et kogu Läänemere regioon hakkavad mõnede eranditega ümbritsema NATO riigid," lausus Luik.