Kuhu iganes Suure Munamäe jalamil vaadata, võib kõikjal näha üraskite kahjustatud ning maha kukkunud puid.

"Põhiline plaan ongi teda hoida võimalikult puutumatuna. Me ei välista muidugi, et kuna siin on Munamäe torn ja siin inimesed liiguvad, siis erandkorras mingisuguseid ohtlike puude raiet teha või mõelda ka siin raja ümbruses mingisuguseid kujundusraieid, iseenesest see kaitse-eeskiri seda võimaldab. Aga klassikalist metsamajandust siin toimuda ei tohiks," rääkis keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar.

Üle 700 hektari suurusel Suure Munamäe jalamil asuvas metsas on paljud kuused üle 100 aasta vanused ja üraskikahjustuse tõttu kuivanud ning maha murdunud.

"Mure on ikkagi tõsine. Seda metsa varsti enam ei ole sellisel kujul nagu ta siin on kasvanud, põline kuusemets. Ega siin looduslikult see mets kindlasti kuusega ei uuene, asemele tuleb sarapuuvõsa, pihlakas. Need on pioneerpuuliigid ja võib-olla 100 aasta pärast hakkab siin ka kuusik kasvama, aga küsimus on selles, kas me raatsime nii kaua oodata," kommenteeris Riigimetsa Majandamise Keskuse Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo.

Suure Munamäe torni külastab aastas hinnanguliselt paarkümmend tuhat turisti.

"Kuna siin tornis, meie hallatavas asutuses, käivad inimesed, siis nende põhiline küsimus on see, millal te siin midagi ette võtate, millal te teete selle ilusamaks, rohkem korda. Mina näeks ikkagi seda, et see, mis on oma aja ära elanud, on vanaks saanud, võetakse maha ja istutatakse uus. See on elu loomulik protsess," rääkis SA Rõuge Valla Turism nõukogu esimees Aigar Pindmaa.