Suure Munamäe torni viiva tee ääres langetatud puudest olid paljud üle 100 aasta vanused. Kuivanud puid on mäe jalamil palju rohkem, kuid sihtkaitsevööndis metsa majandada ei ole lubatud.

"Tegemist on ikkagi ebastandardsete tingimustega. Ohutuse tagamine on siin kindlasti prioriteetne teema, aga ka puude langetamise suuna valik on siin teiste tingimustega päris keeruline ja väljakutset pakkuv," rääkis arborist Vladimir Kuznetsov.

Suure Munamäe külastamisel tekib aga küsimus, miks on maha langetatud puutüved ja oksarisu jäetud metsa alla vedelema.

"Kuna lumi on hästi sügav ja paks, siis tööde tegemise tingimused olid selle tõttu mõnevõrra keerulisemad. Tuleme võib-olla uuesti kevadel ja vaatame, kuidas me seda visuaali parandada saame, aga need suured tüved on olulised metsa jätta sellepärast, et need on elustiku hoidmisele, elurikkuse kaitsmisele olulised," selgitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Priit Voolaid.

Paljud külastajad tunnevad huvi, mis saab üraskikahjustusega ja kuivanud puudest.

"Põhiküsimus on ikka üraskiteemadel: kus on need pruunid laigud, kuidas siis ikkagi on, kas on väga kahjustunud. Inimesed tunnevad ikka kaasa ja mõtlevad sellele aktiivselt," ütles SA Rõuge Valla Turism majandusspetsialist Lenna Jürisaar.

Seda, et Suure Munamäe nõlvad jäävad paljaks, kartma ei pea, sest kui mets ise ei taastu, siis võidakse kaaluda kaitsealusesse metsa uute puude istutamist.

"Me loomulikult loodame ja teeme selle nimel tööd, et loodus ise uueneks. Me teame, et tänaste lehtpuude varjus kasvavad ka kuused, aga loomulikult maastikuilme säilimiseks, kui on suured lagedad alad, siis keskkonnaamet vaatab need üle ja annab ka loa noorte kuuskede istutamiseks," ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.