Ukrainas sõjapõgenike kulude arvestus on tehtud eeldusel, et juuni lõpuks on Eestisse saabunud 50 000 sõjapõgeniku.

Sõjapõgenikega seotud majutus- ja toitlustuskulud on eelarves 41 miljonit eurot, arvestatud on ligikaudu 30 000 rahvusvahelise kaitse taotleja ja isiku riigipoolse ajutise ja toitlustusega aasta kohta. 20 000 põgeniku puhul arvestatakse, et nad on saanud majutuse iseseisvalt. Keskmiste hindadena on arvestatud 52 eurot hotell, riigi enda pinnad 35 eurot, õpilaskodud 25 eurot (kõik ööpäevas).

28,6 miljonit eurot läheb toimetulekutoetusteks, sellest 22,2 miljonit Ukraina sõjapõgenikele ja 6,4 miljonit Eesti elanikele lisaks. Selle summa sisse jääb ka toimetulekupiiri tõstmine 150 eurolt 200 eurole.

Miljon eurot läheb uute ajutiste majutuskohtade ettevalmistamiseks, 17 miljonit ühekordseteks toetusteks eluaseme üürilepingu sõlmimiseks üürileandjale.

10 miljonit läheb koordinaatorite kuludeks vastuvõtupunktides ja ajutistes majutuskeskustes ning sõjapõgenike pikaajalisele majutusele omavalitsustes.

Haigekassa saab sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamiseks lisaeelarvega juurde pea 50 miljonit eurot, selle hulgas on näiteks raha ravikindlustushüvitiste maksmiseks (17 miljonit), mis on arvestatud üheks kuu pikkuseks ajaks.

Neli miljonit eurot on mõeldud sõjapõgenikele vältimatu abi andmiseks ja raviks, kolm miljonit sõjas haavata saanud isikute raviks ja transpordiks.

21 miljonit eurot läheb nakkushaiguste kontrolli meetmeks.

14, 5 miljonit eurot on mõeldud töötutoetuseks, eelduseks on, et 20 protsenti on tööealised, kes võtavad end töötuna arvele. 13,6 miljonit läheb tööturuteenustele.

3,3 miljonit läheb tõlketeenustele, maksimaalne määr isiku kohta on 1600 eurot.

Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet saavad enda võimestamiseks Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuks 4,2 miljonit eurot.

Valitsus loodab lisaeelarve valmis saada sel nädalal ning selle maht ulatub tõenäoliselt üle 700 miljoni eurot.