Lisaks agressor Putini sümboolika keelamisele 26. aprillist 9. maini, tõrjub politsei koostöös kaitsepolitseiga provokaatorite tulekut Venemaalt Eestisse sel perioodil.

"Teada on, et Narva-Jõesuu, Pärnu ja Rakvere spaad on atraktsioon venelastele ja FSB ja GRU kasutavad seda ära. Teeme oma tööd, et provokaatorid siia ei jõuaks," ütles Vaher kolmapäeval saates "Otse uudistemajast".

Vaheri sõnul on provokaatoreid tänavu Venemaalt ka vähem tulemas.

"Ka Eestis on selliseid inimesi tänavu vähem – Georgi linti linnapildis leida nii lihtne ei ole. Selge, et inimesed saavad aru, et Venemaa sõda Ukrainas on üks kole asi," sõnas Vaher.

Politsei keelab vaenusümbolid kehtiva seaduse alusel, sest riigikogu pole vastavat seadusemuudatust veel vastu võtnud ega president kinnitanud.

Agressorsümbolite seadus on kolmapäeval riigikogus teisel lugemisel. "Kui riigikogu vaenusümbolite seaduse ka vastu võtab, siis selle jõustumine võtab aega. Kui parlament uut vaenu õhutamise sätet vastu ei võta, siis meie käitume ikka kehtiva seaduse kohaselt," rääkis Vaher.

Politsei on Eesti avalikus ruumis juba mõnda aega jälginud vaenusümbolite kasutamist ja teinud neid kandnud inimestele märkuse.

"Üldjuhul võtavad inimesed ise sümboli maha, kui oleme selgitanud, et see sümbol ei sobi siia. Seadus annaks meile siin suuremad suunised: uue seaduse järgi pole näiteks vaja, et kellegi avalik hüve oleks sümboli kasutamisega rikutud ja see teeb meile tegevuse lihtsamaks. Kindlat loetelu keelustatavatest sümbolitest, nagu Z-täht, seadusesse küll ei tule, aga me saame aru sellest," rääkis Vaher.

Viimasel ajal on Eesti politseil tulnud palju tegemist teha kõikvõimalike meeleavaldustega, sealhulgas koroonameeleavaldustega. See on olnud Eesti politseile uus olukord.

"Et me sellisesse olukorda jõuame, oli meile teada suhtlusest oma partneritega Rootsis, Poolas ja mujal. Ettevalmistamiseks aega meil oli ja ma leian, et oleme hakkama saanud. Kui inimene tahab meelt avaldada, peab ta saama seda teha, aga meeleavaldus peab olema rahumeelne. Kui selle eesmärk on segada riigikogu liikmete tööd või pole meeleavaldusel vastutajat, siis see pole lubatud," rääkis Vaher.

Eesti on värav, mille kaudu tulevad Venemaalt ära sinna sattunud või küüditatud ukrainlased, et jääda Eestisse või liikuda siit edasi.

Et teha kindlaks, et Eestisse ei saabu ka Venemaalt siia saadetud kahtlasi inimesi, teeb politsei koos kaitsepolitseiga vastavat tööd. "On kümneid näiteid, kus me inimesi riiki ei luba, sest nende väited riiki sisenemiseks on ebalevad," sõnas Vaher.

Kontroll Eesti-Läti piiril jätkub 9. maini, peale seda teeb politseiamet uued otsused.