Sõja 59. päev: Zelenski sõnul ei piirdu Venemaa vaid Ukraina ründamisega

{{1650687000000 | amCalendar}}
Odessas laupäeval raketitabamuse saanud elumaja.
Odessas laupäeval raketitabamuse saanud elumaja. Autor/allikas: ERR

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et sissetung Ukrainasse on alles algus ja Moskva ei plaani peale Ukraina ründamist vaid sellega piirduda. Ida-Ukraina on jätkuvalt tule all. Laupäeval tabas raketilöök ka Odessat, kus hukkus vähemalt kaheksa inimest, teatasid kohalikud võimud.

Oluline 23. aprillil kell 21.40:

- Laupäevaks planeeritud inimeste evakueerimist Mariupolist ei toimunud;

- Venelased ründasid raketitulega Odessat;

- Briti luure teatel tähendab Azovstali blokeerimine, et Putin tahab koondada vastupanu ühte kohta ja vabastada vägesid mujal sõdimiseks;

- Mariupoli võimude sõnul pole Azovstali tehase pommitamine lõppenud; 

- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, neist üle poole Poolasse; 

- Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku;

- ÜRO juht kohtub Putini ja Zelenskiga;

- Vene kindral: Lõuna-Ukraina vallutamine annaks ligipääsu Transnistriale;

- Briti luure teatel pole Vene väed viimasel ööpäeval edu saavutanud;

- Poolast Ukrainasse liikus reedel rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse.

Kaks Vene kindralit tapeti Hersoni lähedal

Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraat teatas laupäeval, et Hersoni lähedal hukkus kaks Vene kindralit. Kolmas kindral on kriitilises seisundis.

Ukraina sõjavägi tabas reedel Venemaa 49. armee komandopunkti okupeeritud alade pealinna Hersoni lähedal, öeldakse avalduses.

Tsiviilelanikud ümberpiiratud Mariupolis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Victor/Xinhua

Mariupoli evakueerimist ei toimunud

Laupäeval Mariupolist kavandatud tsiviilelanike evakueerimist ei toimunud, teatas Mariupoli linnapea abi.

Ametnik süüdistas Venemaad evakueerimistegevuse ebaõnnestumises. Ta ütles, et kuigi 200 Mariupoli elanikku oli kogunenud evakueerimiseks, käskisid Vene sõjaväelased neil laiali minna ja hoiatasid võimaliku pommitamise eest.

Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul pidi evakueerimine algama kohaliku aja järgi keskpäeval. Ta täpsustas, et evakueerimine toimub, "kui kõik läheb hästi", ja hoiatas, et Vene väed "võivad püüda korraldada oma koridori Venemaale evakueerimiseks". Teadaolevalt on sadu Mariupoli elanikke alates sissetungi algusest sunniviisiliselt Venemaale välja saadetud.

Püüdlused tsiviilelanike evakueerimiseks ümberpiiratud linnadest, sealhulgas Mariupolist, on korduvalt luhtunud.

Odessat tabas venelaste raketilöök

Ukraina sadamalinnas Odessas sai laupäeval raketirünnakus surma vähemalt kaheksa ja vigastada kaheksateist inimest, ütles presidendi personaliülem Andri Yermak.

Varasemalt teatas Ukraina õhuvägede juhatus, et kaks raketti tabasid Odessas sõjaväeobjekti ja kahte elumaja. Õhutõrje hävitas kaks raketti, mis olid samuti sihtmärgistatud linna tabama, teatas Ukraina õhuvägede juhatus.

Ukraina välisminister Dmytro Kuleba ütles, et ainuke põhjus, miks Venemaa Odessat ründas oli terror. "Venemaa tuleb nimetada terrorismi riiklikuks sponsoriks ja kohelda teda vastavalt. Mitte teha temaga äri, luua kontakte ega kultuuriprojekte. Vajame müüri tsivilisatsiooni ja rahumeelseid linnu rakettidega löövate barbarite vahel," kirjutas Kuleba sotsiaalmeedias.

Volodõmõr Zelenski ütles laupäevasel pressikonverentsil Odessas toimunud raketirünnaku kohta karmid sõnad. "Kolmekuune laps suri," ütles Zelenski. "Nad tapsid kolmekuuse lapse. Sõda algas, kui see laps oli ühekuune. Kas te kujutate isegi ette, mis toimub? Nad on lihtsalt pätid. Lihtsalt pätid. Mul pole selles kontekstis muid sõnu kasutada."

Tema sõnul tabas Odessat seitse raketti.

Ukraina parlamendi liige Inna Sovsun on avaldanud sotsiaalmeedias foto Odessas toimunud rünnakust:

Briti luure: venelased jätkavad lääne-, kesk- ja idarindel

Briti luure avaldas laupäeva keskpäeval kaardi Vene vägede ja rünnakute asukohtadega.

Popasna pideva tule all

Luhanskis Popasna linnas on pommitamises hukkunud kaks inimest, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai, kelle sõnul pommitavad Vene väed tsiviilelanike kodusid.

"Popasna on kõige rohkem kannatanud," sõnas Haidai. "Lisaks tänavavõitlustele pommitavad Vene väed pidevalt kõrghooneid ja eramaju," ütles ta.

"Eile pidasid kohalikud vastu viiele suurtükirünnakule. Kahjuks ei jäänud kõik ellu. Õhtul hullus 66-aastane Popasna elanik, tema naine sai vigastada. Rünnakute tõttu hukkus veel üks inimene," sõnas ta.

Haidai sõnul on lähedal asuvast Sjevjerodonetski linnast evakueeritud ligikaudu 30 inimest, nende seas 15 voodihaiget.

Õhurünnakud Azovstalile jätkuvad

Vene väed jätkasid Mariupolis õhurünnakuid Azovstali terasetehasele, kus peavad rünnakutele vastu viimased linnas viibivad Ukraina väed, ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtš ütles Ukraina televisioonis, et Vene väed plaanivad tehasele tormijooksu, vahendas The Guardian.

"Vaenlane proovib lämmatada viimast vastupanu Mariupolis Azovstali piirkonnas," ütles ta.

Neljapäeval andis Venemaa president Vladimir Putin teles avaldatud kohtumisel sõjaväele korralduse tühistada plaanid tungida Azovstali tehasesse ja see täielikult blokeerida.

Purustused Harkivi elamurajoonis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn

Rünnakud Harkivis jätkuvad

Vene väed on jätkanud rünnakut Harkivis. "Vene okupandid jätkavad tsiviilinfrastruktuuri pihta tule andmist Harkivis ja ümbritsevas piirkonnas," ütles Harkivi oblasti sõjaväeülem Oleh Sõnehubov. "Päeva jooksul tegid okupandid 56 rünnakut, milles sai haavata 19 ja hukkus kaks inimest."

Harkivi tsiviilelanikud on päevi kannatanud tugeva pommitamise all. Vene väed hoiavad oma positsiooni Izjumi piirkonnas.

Harkivis hakkab õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella viieni kehtima liikumiskeeld.

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on Vene väed laupäeval järjepidevalt pommitanud kõiki Luhanskis Ukraina kontrolli all olevaid linnu, vahendas Reuters.

Haidai sõnul on Ukraina väed mõnest piirkonnast lahkunud, et ümber grupeeruda, kuid see ei ole suur tagasilöök.

Mariupolist proovitakse taas tsiviilelanikke evakueerida

Laupäevaks plaanitakse sissepiiratud Mariupolist järjekordset evakuatsiooni, ütles Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko.

"Täna kell 11 hommikul algab Port City kaubanduskeskuse juurest Mariupoli elanike evakuatsioon Zaporižžjasse," kirjutas linnapea nõunik Telegramis.

Andriuštšenko sõnul saavad evakuatsiooniga liituda ka sõiduautod, kuid bussidele pääsevad vaid naised, lapsed ja vanurid.

Ametnike teatel ootab linnast evakueerimist veel ligikaudu 100 000 tsiviilelanikku. Mitmed varasemad evakuatsioonikatsed on läbi kukkunud.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk hoiatas Mariupolist evakueeruvaid inimesi, et Venemaa võib organiseerida samal ajal inimeste transporti Venemaale.

"Ma pöördun meie kodanike poole, kes valmistuvad täna evakueeruma. Me oleme saanud informatsiooni, et okupeerijad võivad organiseerida meiega paralleelselt oma evakuatsioonikoridori Venemaale. Palun olge ettevaatlikud ja valvsad. Ärge alluge pettustele ja provokatisoonidele," kirjutas Vereštšuk Telegramis.

Ta rõhutas, et Ukraina evakuatsioonikoridor viib inimesi Zaporižžja suunal.

Päästja kustutamas Vene raketirünnakust põhjustatud tulekahju metallilaos Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn

Poolast Ukrainasse liikus rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse

Poola piirivalve teatel on sõja algusest põgenenud Poolasse üle 2,9 miljoni ukrainlase, vahendas BBC.

Viimastel nädalatel on Poola sisenejate hulk langenud ja kasvuteel on Ukrainasse tagasi suundujate arv.

Reedel sisenes Poolast Ukrainasse rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse, vastavalt 23 800 ja 17 700 inimest.

Kokku on sõja algusest ületanud Poolast Ukrainasse sisenemiseks piiri 825 800 inimest. Ukrainast Poolasse põgenes tipphetkel ehk 6. märtsil päevaga 142 300 inimest.

Enne sõja algust ületas piiri Ukrainast Poolasse päevas keskmiselt 16 800 inimest.

Paljud põgenikud on juba Poolast lahkunud või sealt edasi liikunud, Varssavi ülikooli migratsiooniuurija professor Maciej Duszczyki hinnangul on riiki jäänud ligikaudu 1,3 kuni 1,4 Ukraina põgenikku. Üle 900 000 ukrainlase on taotlenud Poola isikukoodi.

Ukraina relvajõud: Venemaa proovib luua maismaaühendust Krimmiga

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa püüdlusi Donetski ja Luhanski oblastite täielikuks vallutamiseks ja okupeeritud Krimmiga maismaaühenduse loomiseks.

Vene vägede tegevus on praegu keskendunud Slobožanski ja Donetski suundadele, kus Venemaa grupeerib vägesid ümber. Volõõnia ja Polesje suundadel tugevdavad Valgevene väed piiri Ukrainaga.

Peastaap hoiatas, et Venemaa võib korraldada Ukraina-Venemaa piiril provotseerivaid rünnakuid, milles süüdistab Ukrainat.

Venemaa keskendub okupeeritud alade hoidmisele ja taktilise positsiooni parandamisele ning ründab Ukraina vägesid, et liikuda edasi Mõkolajivi suunal.

Butšas sõjakuritegusid toime pannud väed on liikunud Izjumi piirkonda ja on kandnud kaotusi.

Luhanski oblastis on Venemaa keskendunud peamiselt Sjevjerodonetski suunale, rünnates intensiivselt Ukraina vägesid lootuses liikuda Slovjanski linna rünnakule.

Mariupolis jätkavad Vene väed Azovstali terasetehase blokaadi ja korraldavad õhurünnakuid. Okupeeritud linna saabus ka Vene inseneride rühm Mariupoli sadama demineerimiseks.

Viimase ööpäevaga on Ukraina väed peastaabi teatel Donetsli ja Luhanski oblastis tagasi löönud kaheksa Vene vägede rünnakut, hävitanud üheksa vaenalse tanki, 18 soomukit, kolm suurtükisüsteemi ja 13 sõidukit.

Mariupolis jätkuvad rasked lahingud

Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel jätkuvad Mariupolis rasked lahingud, kuigi Venemaa on väitnud, et on linna vallutanud.

Viimase 24 tunni jooksul pole Vene väed rünnakus edusamme teinud, kuna Ukraina vastulöögid nurjavad Vene vägede katsed.

Jätkuv Ukraina vägede vastupanu Mariupolis aeglustab Venemaa püüdlusi saavutada kontrolli Donbassi piirkonna üle.

Zelenski: meie olime esimesed, kes tuleb järgmisena?

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et sissetung Ukrainasse on alles algus ja Moskva plaanib peale Ukraina rünnata veel riike, vahendas Reuters. Zelenski kommentaar järgnes Vene kindrali jutule, et riik soovib võtta Lõuna-Ukraina, et tagada ligipääs Transnistriale.

"Kõik riigid, mis nagu meie usuvad elu võitu üle surma, peavad võitlema koos meiega. Nad peavad meid aitama, sest me oleme järjekorras esimesed. Ja kes tuleb järgmisena?" küsis Zelenski reede hilisõhtul videopöördumises.

"Väidetavalt rikutakse Moldovas vene keele rääkijate õigusi. Ausalt öeldes, territoorium, kus Venemaa peaks vene keele kõnelejate õiguste eest hoolitsema on Venemaa ise - kus ei ole sõnavabadust, valikuvabadust, kus ei ole õigust eriervamuseks. Kus õitseb vaesus ja inimelu on väärtusetu," ütles Zelenski.

Vene kindral: Lõuna-Ukraina annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale

Venemaa kesksõjaväeringkonna ülema kohusetäitja kindralmajor Rustam Minnekajev ütles reedel, et Venemaa plaanib sissetungi teises etapis võtta täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle ja rajada maismaasilla Krimmi ja Donbassi vahele, vahendas Reuters.

Venemaa uudisteagentuuride teatel ütles Minnekajev, et kontroll Lõuna-Ukrainas annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale, kust Kiiev kardab uusi rünnakuid.

Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".

Moldova välisminister teatas, et kutsus välja Vene suursaadiku, et väljendada nende väljaütlemiste osas sügavat muret.

WHO: sõjas on toimunud 162 rünnakut tervishoiule

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on alates Vene agressiooni algusest Ukrainas tuvastanud vähemalt 162 rünnakut tervishoiule.

"Rünnakud tervishoiuteenustele rikuvad rahvusvahelist õigust ja ohustavad elusid. Tervishoiutöötajad, haiglad ja kiirabiautod ei peaks KUNAGI olema sihtmärgid," teatas WHO.

Alates 24. veebruarist toimunud rünnakutes on saanud vigastada 52 ja hukkunud 73 inimest. Rünnakute alla on jäänud haiglad, transport, meditsiinipersonal, patsiendid, varustus ja meditsiinilaod.  

ÜRO juht kohtub Moskvas Putiniga

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kohtub järgmise nädala teisipäeval Moskvas Venemaa liidri Vladimir Putiniga.

ÜRO pressiesindaja Eri Kaneko ütles, et Guterres loodab Putiniga rääkida sellest, mida saaks teha Ukrainas rahu toomiseks. Lisaks on Guterresil kavas töökohtumine ja lõuna Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Guterres kohtub neljapäeval ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, samuti välisminister Dmõtro Kulebaga, et arutada humanitaarabi Ukrainale.

Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku

Maxari avaldatud värsked satelliidifotod näitavad Vene vägede okupeeritud Manhuši alevi juures massihauda, mis tõendab Ukraina ametnike hinnangul venelaste sõjakuritegusid.

Manhuš asub Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel läänes. Linnavolikogu hinnangul võib Manhuši olla maetud 3000–9000 Mariupoli elanikku, vahendas Kyiv Independent. Volikogu teatel täitsid venelased haudu igal aprillikuu päeval ning neil on infot, et inimesi maeti kihiti. Need väited ei ole kinnitust leidnud.

Washington Post kirjutab, et fotodelt on näha mitu rida haudu neljas sektsioonis, igaühe pikkuseks umbes 85 meetrit. Maxari hinnangul on uued hauad tekkinud millalgi 23. ja 26. märtsi vahel ning olemasoleva kalmistu juures on nüüd üle 200 matmispaiga.

Ukraina ametnike hinnangul on Mariupolis sissetungi algusest alates surma saanud 20 000 tsiviilelanikku. Uus matmispiirkond paistab nende sõnul olevat märkimisväärselt suurem kui see, mis avastati Kiievi eeslinnast Butšast.

Briti luure: Putin tahab viia Azovstali juurest sõjaväelasi mujale sõdima

Briti luure hindab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus lõpetada Azovstali terasetehase ründamine ning jätkata selle blokaadi, tähendab ilmselt vajadust koondada vastupanu ühte kohta ning vabastada Vene väed mujal Ida-Ukrainas sõdimiseks.

"Venemaa täielik rünnak tehasele tähendaks ilmselt märkimisväärselt kahjusid Vene vägedele, mis vähendaks veelgi nende üleüldist lahinguvõimekust," seisab Briti kaitseministeeriumi teates.

Ida-Donbassis jätkuvad intensiivne pommitamine ja sõdimine. Venemaa plaan on seal piirkonnas edeneda teiste seas Krasnõi Lõmani, Barvinkove, Lõmani ja Popasna suunal, märgivad britid.

Hoolimata Venemaa uuest fookusest on nad endiselt hädas juba kantud kaotuste pärast. Vägede taastamiseks on saadetud kasutuskõlbmatu sõjatehnika parandamiseks tagasi Venemaale, teatas Briti kaitseministeerium.

Toimetaja: Barbara Oja, Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: