Olena Oleksijovna, mis on teie delegatsiooni Eesti visiidi eesmärk? Ma pean silmas, et Eesti juba andis Ukrainale kogu võimaliku sõja- ja humanitaarabi. Millega veel võib Eesti Ukrainat aidata?

Täna on meil hädasti vaja kõikide meie rahvusvaheliste partnerite tuge. Meil on vaja koputada iga Euroopa riigi südametunnistusele, kes näiteks jätkab kaubandussuhteid Venemaaga. Me peame viima nendeni seisukoha, et kui sa pead kaubavahetust Venemaaga, siis sa rahastad sõda, sa rahastad Putinit, sa rahastad kogu seda kurjust, mida Venemaa täna Ukrainale teeb. Ja just Eesti võib olla see riik, kes võiks rahvusvahelisel tasemel toetada Ukrainaga seotud protsesse. Me hindame seda väga kõrgelt ja ma tahan veel kord ekraanilt pöörduda ja tänada igaühte, kes aitab Ukrainat. Meie võit saab kindlasti ka teie võiduks.

Eestis viibivad Ukraina põgenikud. Praegu käib meie ühiskonnas aga palav debatt, mis kooli peaksid minema Ukraina põgenike lapsed – kas eestikeelsesse või venekeelsesse kooli. Kui teie ise oleksite põgenik siin, Eestis, mis kooli te saadaksite oma lapse?

Ma tunnen Ukraina lapsi, nad õpivad väga kiiresti. Paljud meie lapsed räägivad inglise keeles, ukraina keeles ja kui on vaja, siis nad õpivad ka eesti keelt. See on normaalne, kui sa elad riigis, kus räägitakse eesti keeles, siis on vaja eesti keelt õppida. Kuid lõplik otsus on ikka Eesti võimude teha. Muidugi, kui mul oleks valik, ma ei valiks vene keelt. Aga täna see on keeruline küsimus paljude põgenike jaoks siin Eestis. Sellepärast ma loodangi, et Eesti riik leiab õige formaadi, kasvõi Ukraina koolide näol, et see probleem lahendada.

Okupeeritud aladel püüavad Vene okupandid luua mingeid administratsioone kohalike kollaborantide abil. Näiteks kuulutada välja Hersoni rahvavabariik LNR-i ja DNR-i näitel. Siit tuleb küsimus: kus on kohalike elanike tugevuse piirid, kes elavad ajutiselt okupeeritud territooriumil, et okupantidele mitte alluda?

Osa meie saadikuid on Zaporižžja, Hersoni ja Harkivi oblastides röövitud. Nende juurde tuldi kuulipildujate ja automaatidega ja sunniti neid tegema koostööd Vene võimudega. Aga mul ei ole teada ühtki juhtumit, et inimesed, kes said valitud meie erakonna ridades, oleksid võtnud vastu mingeid vaenlase tingimusi. Aga pöördudes tagasi selle juurde, kui ühtne on täna Ukraina rahvas, arvan ma, et kollaborante meie hulgast palju ei tule.