Euroopa Liit soovib lähiajal Venemaale kehtestada naftaembargo. Meedia andmetel võib see juhtuda juba järgmisel nädalal.

"Meie seisukoht on olnud see, et kui tahta võtta ära ikkagi rahastusallikas Venemaa sõjamasinalt, siis peaks tegema rohkem äkiliselt ja kiiremini, mitte järk-järgult, sest ka järkjärgulisega saab Venemaa kohaneda," ütles peaminister Kaja Kallas (RE).

Tarnete taganemise kiirusest sõltub aga mõju Euroopa majandusele.

"Kui embargo tehakse kiiresti ehk jõustatakse kiiresti selle mõttega, et anda vähe võimalusi Venemaale tulu saada sellest, siis see võib nafta hinda väga kiiresti tõsta," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eeldatavasti tuleb Vene naftast loobumine siiski mitmeastmeline ja sel juhul on mõju Euroopa majandusele väiksem.

"Tuleks arvestada, et Venemaa osakaal maailmas nafta ekspordis on 11-12 protsenti, mis tähendab seda, et kui Euroopa sealt tagant ära kukub, siis väga suur osa Venemaa naftast peab leidma endale uue turu," rääkis Mertsina.

Hiljutised sanktsioonid keelasid Venemaa laevadel Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise, kuid Vene ettevõtete laevad võivad sõita teise riigi lipu all.

"Lahenduseks olekski see, et sanktsioon on kaubagrupile, just sellele samale õlile, mida sa vead, ja siis oleks kõigile selge, ükskõik millise lipu all sa seda teed," ütles Kallas.

Praegu suunab Venemaa umbes poole oma naftast Euroopasse. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul ostab Eesti kütust peamiselt Leedust ja Soomest.

"Leedu on juba öelnud, et nad on lõpetanud Venemaalt toorme ostmise. Soome on öelnud, et neil on pikaajaline leping, et nemad ei ole veel seda lõpetamas."

Aasa sõnul on seega üldine Venemaa naftasanktsioonide mõju Eestile pigem väike. Küll aga saab pihta transiidisektor.

"See võib olla piirkonniti erinev. Kui me vaatame näiteks Ida-Virumaad, siis Sillamäe sadamale saab see mõju olema kindlasti päris suur, sest tuleb arvestada ka sellega, et ka väetis on ära jäänud suuresti," ütles Aas.

Eesti Raudtee jaoks tähendab Venemaa transiidi katkemine umbes kahe kolmaniku kaubaveo kaotust. Ettevõtte kommertsjuhi Arthur Raichmanni sõnul otsib ettevõte asendust Kesk-Aasiast.

"Ma arvan, et asenduskaupade leidmine on seotud pikemate veokoridoridega, mis on seotud võib-olla ka Kesk-Aasia riikidega ja sellelaadse perspektiiviga. Ma arvan, et neid tõsiseltvõetavaid asendusi ikkagi enne, kui see sõda lõpeb, ei teki," sõnas ta.

Raichmanni sõnul on Venemaale kehtestatud sanktsioonid hea võimalus edendada Balti riikide vahelist kaubavedu.