"Pronksöö aastapäev möödus üle Eesti võrdlemisi rahulikult ja peale Tõnismäel toimunut rohkem intsidente ei esinenud," ütles Põhja prefekt Joosep Kaasik pressiesindaja vahendusel kolmapäeval ERR-ile.

Politsei esindaja teatas teisipäeva õhtul, et Tõnismäel toimus kolm intsidenti kokku nelja inimesega, neist kahe juhtumi osas alustas politsei väärteomenetlust.

ERR-i ajakirjanik nägi teisipäeva õhtul kella kaheksa paiku Tõnismäel vähemalt viit politseisõidukit ning ühte jalgsipatrulli.

Kaasiku selgituse kohaselt oli politsei teisipäeval suurendatud jõududega väljas selleks, et tagada avalik kord ja ennetada konfliktide eskaleerumist.

"Ainuke asi, mida Tõnismäel eile meenutada sai, oli 15 aasta tagune rünnak Eesti riigi ja politsei vastu. Politsei ei keela hukkunute mälestamist, kuid seda tuleb teha õiges kohas ja provotseerimata," märkis Põhja prefekt.

9. mai tähistamine tuleb tänavu teisiti

Kaasik rõhutas ka, et sel aastal tuleb 9. mail Teise maailmasõja ohvreid varasemast erinevalt mälestada ning politsei jälgib ka liikluses ja sotsiaalmeedias toimuvat.

"Rääkides 9. maist, siis oleme valmis võimalikeks provokatsioonideks ja kindlasti me õigusrikkumistele ka reageerime," ütles Kaasik. "Tähelepanu all on ka sotsiaalmeedias toimuv ning hoiame silma peal ka liiklusel. Näiteks ei luba me toimuda Putini tegevust toetavatel konvoidel, mille sarnaseid on mujal Euroopas korraldatud," lisas ta.

"9. mail ei ole hukkunute mälestamine keelatud. Inimesed võivad kalmistule viia lilli ja langetada pea. Lubatud ei ole provotseerimine, sealhulgas sõjasümbolid, vaenulikud sõnavõtud ja muu selline. Sel aastal ja edaspidi peab mälestamine toimuma teisiti," rõhutas Põhja prefekt.

Politsei laiendab vaenu õhutavate koosolekute keeldu üle Eesti

PPA teatas ka kolmapäeval saadetud pressiteate vahendusel, et keelab kõikjal Eestis avalikud kogunemised, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboleid. Keeld kehtib esialgu 10. maini.

"Provokatsioonide vältimiseks ning kõikide elanike turvalisuse tagamiseks need taotlused politsei kooskõlastust ei saa ning üle kogu Eesti on keelatud vaenuliku sümboolikaga koosolekud," teatas Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Andrus Reimaa.

Reimaa selgitas, et viimastel päevadel on politseinikeni jõudnud Eesti erinevast paigust avaliku ürituse taotlusi, mille puhul on oht, et seal võidakse õhutada vaenu ja kasutada agressori sümboolikat.

Tema sõnul ei ole Teises maailmasõjas langenute mälestamine Eestis keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel. "Nii võib hukkunuid mälestada väärikalt ka tänavu 9.mail viies kalmistule lille ja asetades küünla, mitte lehvitades lintide ja lippudega, mida agressor kasutab Ukrainas toimuva sõja õigustamiseks," rõhutas politseijuht.

Keeld kehtib esialgu 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, georgi lindid ja NSVL vormirõivad.