Ekspertide hinnangul huvitab investoreid praegu peamiselt IT-sektor
Kui viimased aastad on ühinemis- ja ülevõtmistehingute poolest väga aktiivsed olnud, siis nüüd on lisaks Venemaa alustatud sõjale Ukrainas tehinguaktiivsust langetamas ka ebasoodsad makromajanduslikud olud, probleemid tarneahelates ja intressitõusud. Investoritele on jätkuvalt atraktiivne peamiselt ainult IT-sektor, tõdevad ERR-iga rääkinud eksperdid.
Kaks kuud tagasi alanud Venemaa sissetung Ukrainasse pani siin regioonis kõik suuremad tehingud seisma, ütles Soraineni partner Toomas Prangli. Samas ei ole see enam ainus probleem. "Kui me vaatame majanduslikust vaatepunktist, siis on välisinvestorite jaoks suurim mure makromajanduses struktuursed probleemid," rääkis Prangli.
Ka Superia partner Henrik Igaste ütles, et makromajanduslik pilt on halb. "Hetkeseis on ikkagi see, et me oleme stagnatsioonis keskkonnas. Nõudlus väheneb, hinnad erinevatel põhjustel, eriti toormehinnad, on üles läinud. Loomulikult see sõda mõjutab väga palju. Siin ei ole ju suures pildis midagi head," märkis Igaste.
"Ma ei oska öelda, kui palju ehitushinnad peaks tõusma, selleks et täna oleks võimalik kinnisvara arendada. Kuskil varem või hiljem tekib see punkt, kus ostujõud väheneb või on juba vähenenud uute hindade valguses. See ei ole ainult intresside, see on ikkagi reaalne nõudluse ja ostujõu teema, et likviidsus tõmmatakse keskpankade poolt praegu süstemaatiliselt koomale. See jõuab ühel või teisel moel ikkagi tarbimisse, sest laenu antakse vähem või kallimalt ja nii edasi," rääkis Igaste.
Ellex Raidla tehingute valdkonna kaasjuht Sven Papp lisas, et praeguses keskkonnas on keeruline hinnata, kui palju mõni ettevõte reaalselt peaks väärt olema, mistõttu on ka loogiliselt ühinemis- ja ülevõtmistehinguid vähem. "Keeruline on teha tehinguid, kui ei tea päris täpselt millist hinda peab maksma," märkis Papp.
"Ja teine teema on kindlasti intressid, raha hind. Sellist, mida tehingute maailmas nimetatakse dry powder (kuiv püssirohi - toim.), et seda on küll. Seda püssirohtu on küll tohutult palju, ehk siis kapitali, mis ootab investeerimist, aga raha hind läheb kindlasti kallimaks. Ja kui kalliks läheb, seda ei osata öelda," lisas Papp.
Igaste on sama meelt. "Raha hind läheb selgelt üles. See mõjutab kõiki kapitali allokatsiooni otsuseid. Ei ole vahet, kas tegu on finantsinvestori või strateegilise investoriga. Raha hind liigub kapitalil väga selgelt pragu üles ja likviidsus väheneb. Selgelt on selline pöördepunkt eraturgudel. Aktsiaturgude kohta ma ei oskagi öelda, see on nii segane lugu," ütles Igaste.
Prangli Sorainenist tõdes, et mõningaid tehingud siiski tehakse. "Võib-olla mitte nii suures mahus, kui oli aasta alguses oodata, aga ei ole ka midagi katastroofilist. Kohalikud investorid on selgelt julgemad kui välisinvestorid. Kohalikud nii investeerimisfondid kui ka strateegilised investorid saavad sellest olukorrast võib-olla paremini aru ja suudavad selle oma fondi investoritele või omanikele paremini ära põhjendada, miks mingeid riske võtta," märkis Prangli.
IT-sektor pakub endiselt huvi
Kui ülejäänud majanduse osas on eksperdid pigem skeptiliselt meelestatud, siis infotehnoloogia sektori puhul öeldakse, et sellest on investorid jätkuvalt huvitatud. Igaste sõnul ei ole vähegi edukamal tehnoloogiaettevõttel praegu üldse keerulisem rahastust leida.
Prangli märkis, et kui eelmisel aastall kaasas IT-sektor umbes 960 miljonit eurot, siis sellel aastal on kaasatud juba ligi miljard. Tõsi küll, enamus sellest enne sõja algust. "Aga me näeme, et tegelikult tehnoloogiasektoris tehingud endiselt toimuvad ja mitte ainult kohalikelt investoritelt raha kaasamisena, vaid endiselt nii Euroopa kui kui ka USA investorid investeerivad ettevõtetesse," rääkis Prangli.
"Tehnoloogia on palju suurema turuga. Kui investeeritakse Eesti ettevõttesse, siis tegelikult nende turud on paljuski tegelikult ju väljaspool Baltikumi, mujal Euroopas ja ka väljaspool Euroopat. Investorid vaatavad suuremat pilti. See geopoliitiline risk ei ole seal niivõrd lokaalne," lisas ta.
Kuigi IT-sektor ei ole eriti pihta saanud, näeb Papp siiski riski, et ülejäänud olukord võib ka seda mõjutada. "Eks selline ülekandumise efekt on kindlasti ka siin tunda," rääkis Papp. "Aga sektor kui selline oma arengu mõttes ei tohiks liiga palju olla sellest sõjast või energiahindadest mõjutatud."
Kokkuvõtvalt ootavad eksperdid, et koos tehinguaktiivsuse langusega võib kogu maailmas langeda ka varade hinnad ja tehinguaktiivsus võiks vaikselt kasvama hakata. Samas eelnevate aastate rekordeid tõenäoliselt lähiajal oodata ei ole.
"Viimast kahte aastat meil kindlasti tänavu korrata ei õnnestunud, aga jätkuvalt on raha kontodel olemas, inflatsioon seda raha sööb ja see raha ootab väljundit. Kindlasti toimub tehinguid. Küsimus on, kas mõned megatehinguid - ma mõtlen üle 100 miljoni või ka isegi üle miljardi eurosed tehingud - kas nende tehingute osas võib-olla praegu hoog maas. Oodatakse, vaadatakse, et kuidas kõik majandusele mõjub," märkis Prangli.
Toimetaja: Huko Aaspõllu