Obinitsa lähedal asuvas Küllatüvä külas on Eesti üks omapärasem tõrvaahi. Kahte puidutorni mahub umbes seitse kuupmeetrit puitu, millest saadakse üle 150 liitri tõrva. Enne ahju kütte panemist tuleb hoolikalt valitud männikännud ahju asetada.

"Põhimõte on selle tõrvaajamisel lihtne - ilma õhu juurdepääsuta kändude kuumutamine. See ahi iseenesest on suhteliselt efektiivne, et saab suhteliselt kiirelt tõrva sealt kätte," selgitas Rikka Ivvani talu peremees Ain Raal.

Seekordsel tõrvaajamisel aitasid tudengid kaasa algusest lõpuni.

"Ikkagi on oluline aru saada, kuidas meister oma toormaterjali valib, kuidas ta seda protsessi juhib ja mõtestab. Ja loomulikult ka kõikvõimalik tehnoloogia, mis siia juurde käib: ahju enda ehitus, logistika igasugune, sest nende erinevate materjalide edasi-tagasi liigutamisi on tegelikult päris palju," rääkis Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Madis Rennu.

Rikka Ivvani talu männitõrva tellivad nii Soome ehitusmeistrid kui ka kohalikud seebivalmistajad.

"Tõrva kui puidukaitsevahendit või ka ravimit saab üsna lihtsasti ajada. Siin on meil küllaltki moodne ahi, on laotud tellistest välissein ja siis raudkest sees, aga vanasti tehti seda natuke arhailisemal meetodil ja võttis natuke kauem aega ka," rääkis Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Jakob Naagel.