Eestisse jõudnud 9000 tööealisest Ukraina sõjapõgenikust on töötukassas end töötuna registreerinud üle 4000 ja seeläbi töö leidnud pea 800. Tööd on leitud aga ka tutvuste kaudu ja ise lihtsalt küsides. Kokku on töö leidnud üle 2000 Eestisse saabunud põgeniku.

"Meil vedas, see ei olnud raske. Me tulime kliendina poodi ja ma küsisin tööd ja tüdrukud võtsid meid vastu. Me oleme tööga väga rahul. Meid võeti tütrega siia kahekesi tööle. Kollektiiv on väga sõbralik, tüdrukud aitavad. Kõik on sõbralikud, suur aitäh! Kõik meeldib," rääkis Rimis kokk-pagarina töötav Anastassia Žovtenko.

Eesti Töötukassa osakonnajuhataja Katrin Liivamets ütles, et enamasti on nendeni jõudnud inimeste puhul tegemist haritud inimestega, kes räägivad hästi vene keelt, mis neile siin suuresti kasuks tuleb.

"60 protsenti on kõrgharidusega ja profiililt, varasema töökogemuse profiililt ongi tegemist selliste spetsialistide ja juhtidega," rääkis Liivamets.

Hoolimata sellest, et paljud on oma eriala spetsialistid, on ukrainlased altid tegema ka lihtsamaid töid ja neile on kõige olulisem endale sissetulek saada.

"Enamasti ongi tööle mindud siis töötleva tööstuse valdkonda, aga ka kaubandusse, siis jae- ja hulgikaubandus. Kolmanda võib-olla populaarsema valdkonnana on majutus-toitlustus ja edasi juba tulevadki haldus- ja abitegevused, aga siis ka näiteks tervisehoid ja meditsiin, et ka sinna on juba üksjagu inimesi töö leidnud," sõnas Liivamets.

Põgenikena hotelli saabunud leidsid töö majutuskohast

Viru hotellis töötab seitse Ukraina sõjapõgenikku, kes on teenindajad ja nõudepesijad. Üks ukrainlane sai ka kokaks. Hotelli personalijuht Maret Kaldmaa ütles, et ukrainlased said tööle tänu sellele, et nad algselt seal elasid.

"Need inimesed olidki siis need, kes meil hotellis elasid ja kohe kui nad said korda oma ajutise kaitse dokumendid, nendel tekkis siis võimalus ja õigus Eestis tööd otsida, tööd leida, tööd teha. Sellest ajast nad on meil tööle tulnud," rääkis Kaldmaa.

"On hästi tublid oma ametis. Väga kiired, sõbralikud, õpivad kiiresti, nii et meie saame küll öelda ainult positiivseid kogemusi nendega koostööd tehes," lisas Kaldmaa.

Peamisteks raskusteks tööle minekul on kindla elamispinna puudumine ja laste eest hoolitsemine.

"Valdavalt on ju jah tegemist ikkagi emadega, kes tulevad laste või kooliealiste lastega. Ja nad on siin sisuliselt ikkagi üksikvanema olukorras. Et ei ole seda toetavat peret või laste isa, kes saaks aidata siis laste toomisel-viimisel. Maapiirkondades majutatud inimestel on ka see probleem, et kui kool või lasteaed on kuskil kaugemal ja töökoht teises kohas, siis üksinda seda korraldada nii, et laste graafik sobiks töötamise graafikuga võib osutuda keeruliseks," rääkis Katrin Liivamets.

Mõnedele inimestele on sõjakogemus olnud niivõrd traumeeriv, et neil on vaja taastumisaega. Lisaks võib venida ka ajutise kaitse saamine.

Töö leidmise teeb raskemaks keelebarjäär

Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul on nende kauplustes kokku tööl 39 sõjapõgenikku.

"Üsna üksjagu on kaubapaigutajaid, kes aitavad kaupadel riiulisse jõuda. Päris mitmeid tootmise inimesi on, kes siis saiakesi kauplustes küpsetavad, valmistoitu ettevalmistavad. Ja oleme neid ka teenindajatena kasutanud. Osad inimesed on valmis ka kassas töötama, siis me oleme selle võimaluse andnud," ütles Tero.

Võimalikust keelebarjäärist teavitamiseks on Rimi kaupluste kassade juures sildid.

"Kassatsoonis me oleme kliente informeerinud sellest, et inimesed hetkel alles õpivad eesti keelt ja eestikeelse teeninduse saamiseks, kui on ikkagi mingisugune põhjalikum küsimus kliendile, siis me palume pöörduda mõne saalis oleva teenindaja poole," rääkis Tero.

Viru hotelli personalijuhi sõnul saab Ukraina põgenikele pakkuda tööd, kus pole otsest kokkupuudet kliendiga, näiteks nagu nõudepesus. "Seal ei ole meil mingit probleemi. Me oleme leidnud ühise keele, millega nad suhtlevad ja selleks on vene keel," rääkis Kaldmaa.

"Teenindajad, kes meil hommikusöögis on, nemad räägivad ka, enamik nendest räägib ka kenasti inglise keelt ja hotelli klientuurist ongi ju väga suur osa mitte eesti keelt kõnelevad inimesed," kirjeldas Kaldmaa.

Nii Rimi kui ka Viru hotelli personalijuhid näevad aga, et eesti keele omandamine annab ukraina töötajatele võimaluse ametiredelil edasi liikuda. Paljud sõjapõgenikud ongi juba keelekursustele läinud.

Enim tööpakkumisi on pealinnas

Töötukassa töövahendusportaalis oli sel nädalavahetusel 8640 pakkumist, neist 860 ehk ligi kümnendiku puhul on tööandja lisanud kuulutusele märke, et töö sobib hästi ka Ukraina sõjapõgenikele.

Kõige rohkem pakkumisi ehk 305 on ootuspäraselt suurimas linnas Tallinnas ja Harjumaal. Ka Pärnumaa ja Jõgevamaa paistavad selliste tööpakkumiste hulga poolest silma, seal on neid üle 100. Kõige vähem leiab töötukassa portaalist taolisi pakkumisi Hiiumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal.

Üks ja sama tööpakkumine võib olla suunatud samaaegselt mitmele maakonnale.

Kõige rohkem pakuvad ettevõtjad sõjapõgenikele rakendust tööstus- ja tootmis-ettevõtetes, selliseid pakkumisi on 271. Rohkem võimalusi on ka põllumajanduses, ehituses, toiduainetööstuses ja lihttöödel.

Tegevusalade edetabelis on kuuendal kohal koroonaajal palju inimesi koondanud turism ja hotellindus, selliseid just ukraina põgenikele suunatud tööpakkumisi oli töötukassa lehel 79.