Oluline 3. mail, kell 22.45:

- Lvivi tabas teisipäeval peale kella 20.30 vähemalt üks raketilöök;

- Lääneriikides usutakse, et Vene president Vladimir Putin võib 9. mail kuulutada ametlikult sõja Ukrainale, mis annab talle võimaluse korraldada üldmobilisatsioon;

- Ukraina kaitsjate sõnul alustasid Vene väed alustasid Azovstali terasetehasele uut suurt rünnakut;

- Mariupolist Azovstali terasetehasest on Zaporižžjasse evakueeritud 101 inimest;

- Suurbritannia saadab Ukrainale juurde õhu- ja laevatõrjesüsteeme ning soomusmasinaid inimeste evakueerimiseks ja ametnike transportimiseks;

- Mariupoli linnavalitsuse teatel peaks teisipäeval jätkuma linnaelanike evakueerimine Vene vägede poolt ümber piiratud Azovstali tehase maa-alustest käikudest;

- Vene kaitseministeeriumi väitel tabasid esmaspäeval tulistatud raketid Odessa lähistel relvaladu, milles paiknes lääneriikide tarnitud varustus. Ukraina presidendi kinnitusel põhjustas Vene raketilöök linnas hukkunuid ja vigastatuid;

- Hoolimata mitme USA tipp-poliitiku külaskäigust Kiievisse ei kavatse president Joe Biden lähiajal Ukrainat külastada, teatas Valge Maja esmaspäeval;

- Saksa kantsler Olaf Scholz ütles, et ei plaani Ukrainat külastada, viidates Ukraina varasemale keeldumisele võõrustada Saksamaa presidenti Frank-Walter Steinmeierit. Küll aga kinnitas Scholz igakülgset toetust Ukrainale;

- Venemaa relvajõud on pärast Ukrainasse tungimist sõjakaotuste tõttu märgatavalt nõrgemaks jäänud, tõdeb Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma igaväevases sõjaülevaates;

- Ukraina kaitsejõudude igapäevaselt esitatava hinnangu kohaselt on Vene üksused sõja algusest lahingutes kaotanud 24 200 sõjaväelast, viimase ööpäevaga kaotasid nad 400 sõdurit, kusjuures suurimad olid kaotused Izjumi linna lähistel.

Teisipäeva õhtul Lvivis plahvatused

Lvivi linnapea Andri Sadovõi teatas sotsiaalmeedias, et Lvivis kõlasid teisipäeva õhtul tugevad plahvatused. "Püsige kõik pommikeldrites," ütles Sadovõi. Ta lisas, et Lvivis on elektrikatkestusi.

Donetski tehasetöölised hukkusid mürsurünnakus

Donetskis hukkus teisipäeval Vene mürsurünnakus kümme ja sai haavata 15 tsiviilisikut, kui Vene väed tulistasid Ida-Ukrainas Avdiivka linnas koksitehast, vahendas Reuters.

Donetski kuberner Pavlo Kyrylenko ütles Twitteris, et venelased teadsid täpselt, kuhu tulistada. Ta lisas: "Töölised lõpetasid just vahetuse ja ootasid bussi. Venemaa maksab kõigi kuritegude eest!"

Ukraina ametnik: Vägistamised on venelaste taktika

Ukraina peaprokurör Irina Venediktova süüdistas Venemaad vägistamise kasutamises sõjataktikana ja nimetas president Vladimir Putinit "21. sajandi peamiseks sõjakurjategijaks".

Irpini linna külastades ütles Venediktova, et Ukraina kogub informatsiooni Venemaa vägede poolt naiste, meeste ja laste suhtes toime pandud vägistamis-, piinamis- ja muude sõjakuritegude kohta, vahendas Reuters.

"Vägistamiste eesmärk on loomulikult hirmutada kodanikuühiskonda, nad on valmis tegema kõik selleks, et sundida Ukrainat kapituleeruma," sõnas Venediktova.

Ukraina komandör: Vene väed alustasid Azovstalile taas suurt pealetungi

Vene väed alustasid Mariupolis Azovstali terasetehasele uut võimsat pealetungi, ütles Ukraina Azovi üksuse asekomandör kapten Svjatoslav Palamar.

"Azovstali tehase territooriumile on käimas võimas rünnak, mida toetavad soomusmasinad ja tankid," ütles Palamar sotsiaalmeediasse postitatud teates.

Tema sõnul üritavad Vene väed paatidega suure hulga jalaväelaste dessanti.

Azovstali terasetehas on Mariupolis veel viimane Ukraina kaitsjate tugipunkt. Tehasest on alustatud tsiviilelanike evakueerimist, kuid sajad on endiselt seal veel lõksus.

ÜRO: 101 Azovstali tehasest evakueeritut on jõudnud Zaporižžjasse

ÜRO humanitaarametnik Osnat Lubrani ütles teisipäeval, et 101 Mariupolist Azovstali terasetehasest evakueeritud inimest on jõudnud Zaporižžjasse, kus nad saavad humanitaarabi.

"Tänu operatsioonile said 101 naist, meest, last ja eakat inimest lõpuks Azovstali terasetehase all olevatest varjenditest lahkuda ning näha päevavalgust esimest korda pärast kaht kuud," sõnas Lubrani.

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, kes samuti evakueerimises osales, ütles samuti pressiteates, et teisipäeval saabus Mariupoli tehase alalt umbes 100 inimest Zaporižžjasse. Evakueeritute seas oli ka haavatuid.

Suurbritannia saadab Ukrainale 300 miljoni eest abi juurde

Briti peaminister Boris Johnson ütles Ukraina parlamendile tehtud videopöördumises, et Suurbritannia saadab Ukrainale 300 miljoni naela (356 miljonit eurot) suurusest abipaketist relvi juurde.

Tema sõnul saab Ukraina Brimstone'i laevatõrjerakette ning Stormeri õhutõrjesüsteeme.

Samuti saadetakse 13 soomusmasinat, et evakueerida tsiviilelanikke ümberpiiratud piirkondadest. Masinatega transporditakse ka töötajaid, kes ehitavad üles hävinud või kahjustada saanud taristut, samuti Ukraina ministeeriumite töötajaid ajutistesee tööpaikadesse.

Need soomusmasinad on väärt 660 000 naela ning need saadetakse, kuna Ukraina valitsus seda palus.

Lisaks saadab Suurbritannia radareid Ukraina linnu pommitavate suurtükivägede asukoha kindlaks tegemiseks, Ukraina vägesid varustavaid droone ning tuhandeid öövaatlusseadmeid.

Briti kaitseminister: Putin soovib "erioperatsioonist" kaugemale minna

Lääne juhid on juba kaua aega arvanud, et Kreml võib kasutada sümboolse tähendusega 9. maid kas võidu väljakuulutamiseks Ukrainas või sõjategevuse järsuks aktiviseerimiseks või ka mõlemaks, märkis CNN. Venemaal tähistatakse 9. maid Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle võidu saavutamise aastapäevana.

Nüüd on aga läänes hakatud uskuma, et Putin kavatseb 9. mail ametlikult Ukrainale sõja kuulutada. Seni on Venemaa juhtkond väitnud, et Ukrainas 24. veebruaril alustatud agressioon on sõjaline erioperatsioon, mille keskne eesmärk on riigi denatsifitseerimine.

"Ma arvan, et ta soovib sellest "erioperatsioonist" edasi minna. Ta on valmistanud pinnast ette selleks, et öelda – "Vaadake, see on nüüd natsidevastane sõda ja ma vajan selleks rohkem inimesi, ma vajan rohkem kahuriliha," kirjeldas Briti kaitseminister Ben Wallace enda arusaamist Putini mõtlemisest raadiojaamale LBC antud usutluses. Ministri sõnul ei oleks ta üllatunud, kui Putin teataks selle päeva puhul, et Venemaa on nüüd natsidega sõjas ja vajab üldmobilisatsiooni.

Ka USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ütles, et Putin võib suure sümboolse tähendusega 9. maid ära kasutada propagandaks, et juhtida Venemaa rahva tähelepanu eemale Vene vägede senisest ebaedust Ukrainas.

Price'i sõnul on ta näinud spekulatsioone, et Venemaa võib 9. mail ametlikult Ukrainale sõja kuulutada.

Tema sõnul oleks irooniline, kui Moskva kasutaks võidupüha sõjakuulutamiseks, mis annaks talle võimaluse kutsealuste väkke toomiseks, mida ta seni ei ole suutnud teha. "See paljastaks kogu maailmale, et Venemaa jõupingutused pole Ukrainas vilja kandnud," rääkis Price.

"Ma olen üsna kindel, et me kuuleme enne 9. maid Moskvast uusi sõnumeid. Aga ma olen üsna kindel, et te kuulete enne 9. maid rohkem ka Ühendriikidelt ja meie partneritelt, sealhulgas NATO-lt," lisas riigidepartemangu pressiesindaja.

Teisipäeval jätkub tsiviilelanike evakueerimine Mariupolist

Mariupoli linnavalitsuse teatel peaks teisipäeval jätkuma linnaelanike evakueerimine Vene vägede poolt ümber piiratud Azovstali tehase maa-alustest käikudest.

Sellekohane kokkulepe olevat saavutatud Vene vägedega ÜRO ja Punase Risti vahendusel.

Esmaspäeval suudeti Azovstali varjenditest ära viia üle saja inimese, kuid väidetavalt on seal lõksus veel umbes 200 tsiviilelanikku.

Venemaa väitel tabasid tema raketid Odessas Ukraina relvaladu

Venemaa kaitseministeeriumi väitel tabasid esmaspäeval tulistatud raketid Odessa lähistel relvaladu, milles paiknes lääneriikide tarnitud varustus. Ukraina presidendi kinnitusel põhjustas Vene raketilöök linnas hukkunuid ja vigastatuid.

"Suure täpsusega raketid Oniks tabasid Odessa oblastis asuvat sõjaväelennuvälja, mille kaudu tarnitakse välismaa relvi," teatas Vene kaitseministeerium teisipäeval. Teates lisati, et rünnakuga hävisid tabamuse saanud angaarides droonid Bayraktar TB2 ning USA-st ja Euroopa riikidest saadetud raketid ja laskemoon.

Venemaa tulistas viimase ööpäeva jooksul mitmeid sõjalisi sihtmärke Ukrainas, sealhulgas juhtimiskeskusi, relvaladusid ning õhutõrjekompleksi S-300, teatas Vene kaitseministeerium.

President Zelenski ütles öösel tehtud videopöördumises, et õhtul Odessa üht ühiselamut tabanud raketünnakus hukkus 14-aastane nooruk ja haavata sai 17-aastane neiu.

Valge Maja teatel ei plaani Biden praegu Ukrainat külastada

Hoolimata mitme USA tipp-poliitiku külaskäigust Kiievisse ei kavatse president Joe Biden lähiajal Ukrainat külastada, teatas Valge Maja esmaspäeval.

Viimastel päevadel on Kiievis käinud ning president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud USA välisminister Antony Blinken, kaitseminister Lloyd Austin ja esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes oli Kiievis esmaspäeval.

"Ei, praegu ei ole seda plaanis, aga ilmselgelt me hindame olukorda pidevalt," rääkis Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki. "Meie praegune peaeesmärk taastada oma saatkonna töö Kiievis, et meie diplomaadid oleksid seal, mitte ei sõidaks edasi-tagasi. Ma tean, et president sooviks Ukrainat külastada, aga praegu ei ole selliseid plaane töös," ütles Psaki.

Scholz ei plaani Ukrainat külastada

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles, et ei plaani Ukrainat külastada, viidates Ukraina varasemale keeldumisele võõrustada Saksamaa presidenti Frank-Walter Steinmeierit.

"See takistab," ütles Scholz esmaspäeval Saksa avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF antud intervjuus. "Nii ei saa teha."

Steinmeier ütles 12. aprillil Varssavis, et plaanis Ukrainat külastada, kuid pidi loobuma, kuna Kiiev ei soovinud teda näha. Varem oli Steinmeier, kes töötas eelmise kantsleri Angela Merkeli valitsuses pikka aega välisministrina, avaldanud kahetsust oma kunagise Vene-sõbraliku poliitika pärast. Steinmeier ütles, et ka teised peavad tunnistama oma eksimust.

Samas rõhutas Scholz usutluses Saksamaa ja teiste lääneriikide antavat sõjalist ja finantsabi Ukrainale, tänu millele Ukraina väed suudavad Venemaa rünnakule vastu seista.

Saksa kantsler rõhutas, et NATO kaitseb iga sentimeetrit oma territooriumist, kuid ei kavatse otseselt Ukrainas käivasse sõtta sekkuda.

Scholzi sõnul ei lõpetata Venemaale kehtestatud sanktsioone enne, kui kaks riiki sõlmivad omavahel rahu. "Ilma Ukraina nõusolekuta me ei peata sanktsioone. Putin peab Ukrainaga kokku leppima ja ta ei saa seda teha diktaatorlikult ja oma tingimusi esitades," rääkis kantsler.

"Venemaa ei tohi võita ja Ukraina ei tohi kaotada," rõhutas Saksa valitsusjuht.

Briti kaitseministeerium: Vene väed on sõjaga märgatavalt nõrgenenud

Venemaa relvajõud on pärast Ukrainasse tungimist sõjakaotuste tõttu märgatavalt nõrgemaks jäänud, tõdeb Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma igaväevases sõjaülevaates.

Vene armee võimsuse taastamise muudavad raskemaks riigile kehtestatud lääne sanktsioonid ning pikemas perspektiivis hakkab see takistama Moskva suutlikkust oma tavarelvajõude arendada.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 03 May 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/xvqMIBbfFS

#StandWithUkraine pic.twitter.com/iZqitvBoOd

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 3, 2022

Briti kaitseministeerium viitab, et Venemaa kaitse-eelarve kahekordistus ajavahemikul 2005–2018 ning selle käigus investeeriti jõuliselt moodsatesse õhu-, mere- ja maaväe relvasüsteemidesse.

Aga Vene relvajõudude moderniseerimine ei ole Venemaal aidanud Ukrainas võita viletsa strateegilise planeerimise tõttu, märkis Briti kaitseministeerium.

Paavsti sõnul keeldub Putin temaga kohtumast

Paavst Franciscus rääkis usutluses Itaalia ajalehele, et on juba nädalaid tagasi küsinud kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga, et püüda peatada Venemaa alustatud sõda Ukrainas, kuid pole siiani vastust saanud.

Franciscus, kes tegi sõja alguses ootamatu sammu ning külastas Roomas Venemaa saatkonda, rääkis Itaalia väljaandele Corriere Della Sera, et palus kolm nädalat pärast sõja algust Vatikani juhtival diplomaadil saata Putinile sõnumi.

Paavsti sõnum oli, et ta tahab Moskvasse minna. "Kindlasti oleks selleks vaja Putini heakskiitu. Me ei ole veel vastust saanud, jätkame oma soovi avaldamist," ütles kirikupea.

"Ma kardan, et Putin ei saa ega taha praegu sellist kohtumist. Aga kuidas sa ei saa peatada sellises ulatuses julmusi," rääkis paavst.

Katoliku kiriku pea ei ole seni otsesõnu Venemaad ega Putinit pärast sõja algust 24. veebruaril maininud, kuid ta ei ole jätnud kahtlust, kumba poolt ta kritiseerib, kasutades väljendeid nagu õigustamatu agressioon ja invasioon ning taunides tsiviilisikute vastu toime pandud julmusi,

Paavst mainis teisipäeval avaldatud usutluses lehele ka Vene õigeusukiriku pead, patriarh Kirilli, kes on andnud oma täieliku toetuse Venemaa juhtkonna käivitatud sõjale. Kirill ei tohiks muutuda Putini altaripoisiks, ütles paavst.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 24 200;

- tankid 1062;

- jalaväe lahingumasinad 2567;

- lennukid 194;

- kopterid 155;

- suurtükisüsteemid 475;

- õhutõrjesüsteemid 80;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 162;

- operatiiv-taktikalised droonid 291;

- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 1843;

- laevad / paadid 10;

- eritehnika 38.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.