Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on erakorralise miinimumpalga tõusu põhjuseks sundkulude ja energiahindade järsk tõus.

"See tulenes ennekõike inflatsiooninäitajatest. Kui inflatsioon, mis võtab kogu hinnakasvu kokku, on juba 15 kuni 19  aasta peale, siis sundkulutused, mis moodustavad enam-vähem 100 protsenti miinimumpalgast, juhivad seda hinnarallit, siis on selge, et inimestel on puudu 100 kuni 120 või rohkem eurot, millel ei ole katet," rääkis Peterson.

Tööandjad lubavad ametiühingute ettepanekud ära kuulata, kuid suhtuvad neisse pigem ettevaatlikult.

"Alles neli kuud tagasi alampalk tõusis, läbi aegade kõige suurem tõus, 70 eurot, seda oli 12 protsenti rohkem kui möödunud aastal, ja ka tööandjad peavad sellega hakkama saama, sisendhinnad kasvavad kiirelt. Peame mõtlema, mis on kaasnevad kulud, riskid, millised töökohad satuvad löögi alla. Liigne palgakasv toidab ka inflatsiooni," lausus tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Läbirääkimiste kolmandat osapoolt ehk riiki esindava töö- ja terviseministri Tanel Kiige sõnul tuleb alampalga tõstmisega kindlasti edasi liikuda, iseküsimus, millal seda teha.

"Kuna palju riigi ja kohalike omavalitsuste toetusi ja tasusid on alampalgaga seotud, mis tähendab, et ka need tuleb eelarves üle vaadata, mistõttu 1. jaanuarist jõustumine on kõige loogilisem nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ma arvan, et ka tööandjate ja ametiühingute vaatest," ütles Kiik.

Alampalga saajaid on praegu erinevatel andmetel 17 000 kuni 25 000.