"Ma ütleksin, et Saksamaa poliitika on olnud ekslik. Nad on arvanud, et Venemaa majandusliku kaasamisega erinevate majanduslike kokkulepete kaudu, eriti läbi nafta ja gaasi ostmise Venemaalt on võimalik tekitada selline vastastikune sõltuvus, mis väldib seda, et Venemaa teeks liiga palju agressiivseid samme. Aga elu on näidanud, et see tegelikult ei toiminud," rääkis Kannik reedel Vikerraadio saates "Uudis +".

Kannik kommenteeris sel nädalal Saksa väljaande Der Spiegel ilmunud artiklit, milles näidati, kuidas tollased Saksamaa juhid 1991. aastal püüdsid ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist ja NATO laienemist.  

"Saksamaa Ostpolitik (idasuunaline välispoliitika – toim.) toimis võib-olla suhteliselt hästi 1970.–1980. aastatel. Aga Nõukogude Liidu lagunemise järel on see tegelikult osutunud üsna suureks veaks," tõdes Kannik.

"Selle üle käib Saksamaal – nagu see sama Der Spiegeli aretikkel ka näitab – praegu üsna aktiivne diskussioon. Ma usun, et Saksamaa välispoliitika on muutumas realistlikumaks ja ta saab Venemaa tänasest olemusest üha paremini aru, kuigi see protsess on aeglane," jätkas ta.

Kanniku sõnul Saksamaa ka täna mitmetes küsimustes paljudest teistest Euroopa riikidest maas oma Venemaa-mõistmises. "Võtame kasvõi näiteks teema, mis puudutab NATO-Vene suhete aluslepingut. Kui minu arvates peaks olema üsna selge, et see leping tuleks üles ütelda, siis ma ei arva, et Saksamaal on selle kohta olemas ühene arusaam," rääkis ta.

"Või teine: kui  britid ja ameeriklased on suhteliselt selgelt jõudnud arusaamisele, et Ukraina peab selle sõja võitma, mitte ainult ei tohi seda kaotada, siis ma arvan, et Saksamaal on jätkuvalt küllaltki palju poliitikuid, kelle arusaam on see, et Ukraina võit oleks liigne Venemaa provotseerimine ja mine tea, mida Venemaa pärast seda võib teha," lisas Kannik.

"Ma arvan, et Saksamaa on ikka veel üsna kaugel meie arusaamadest Venemaa suunal," tõdes ta.

Saksamaa ei saa NATO nimel lubadusi anda

Kanniku hinnangul ei saa Venemaa kasutada Der Spiegelis välja toodud andmeid sellest, kuidas Saksa tollane kantsler Helmut Kohl ja välisminister Hans-Dietrich Genscher olevat soovinud peatada uute liikmete võtmise NATO-sse, oma väidete toetuseks nagu oleks Moskvale lubatud, et NATO ei laiene.

"Meile ei saa lõplikult selgeks, kes neid lubadusi on andnud. Võib-olla andsid neid Saksamaa esindajad Venemaa või tollase Nõukogude Liidu esindajatele. Kuid ameeriklased on väga selgelt öelnud, et nemad sellist kinnitust, et NATO ei laieneks, ei ole venelastele andnud," rääkis Kannik. "Tegelikult tuleb ka Der Spiegeli artiklist välja see, et kui ameeriklased ütlesid sakslastele, et NATO uksed ei saa automaatselt kinni minna Kesk- ja Ida-Euroopale, siis võtsid sakslased selle retoorika maha," lisas ta.

Küsimusele, kas lääs on Venemaad NATO laienemise suhtes petnud, vastas Kannik: "Sellisel juhul tuleb öelda, et neid petsid sakslased, mitte kõik teised, ja sakslastel pole olnud volitusi kõigi teiste riikide nimel rääkida."